Uue Ajastu kuulutaja

50 aastat Nikolai Roerichi surmast

Kira Moltšanova, Eesti Roerichi Seltsi esinaine

«Kultuurimaa», nr. 48 (64), 10. detsember 1997. a.


Nikolai Roerichil oli tervikliku maailmanägemise anne, tema isikus olid ühendatud kunstnik ja kirjanik, arheoloog ja ajaloolane, uurija ja praktik. Laiaulatuslike inimest ja Universumit hõlmavate teaduslike teadmiste sünteesi tulemusena pakkus ta välja evolutsiooni uue astme sümboli — Rahu Lipu.

Seda sümbolit näeme tema maalidel «Pax Cultura» (1931), «Tulekuma» (1931), «Rahu Lipp» (1931), «Kolmainsuse märk» (1932), «Madonna Oriflamma» (1932), «Sophia — Jumalik Tarkus» (1932), «Püha Radoneži Sergius» (1932), «Madonna Protectoris» (1933), «Valge kivi» («Tšintamani märk» e. «Õnneratsu», 1933), «Rigdeni käsk» (1933), «Tšintamani» (1935-1936), kusjuures igaüks neist kunstiteostest toob välja sümboli uue aspekti.

Rahu Lipul on salajane hieroglüüf Maailmakõiksuse olemusest. Selle tähenduse mõistmine ja avanemine toimub järk järgult, vastavalt N.Roerichi loomingulise pärandi tundmaõppimisele. N.Roerich ise ei piiranud selle sümboli interpreteerimist, sest selles on ilmutatud terve Uue Ajastu Õpetus eelseisvast maailma muutumisest inimese muutumise kaudu.

Roerichi paljudel maalidel näeme teisigi märk-sümboleid, mis kajastavad sügavaid semiootilisi suhteid ja loodusteaduslikke mõisteid, näiteks evolutsioon (maalid «Püha Prokopi palvetab tundmatute laevasõitjate eest», «Santana», «Brahmaputra»), kaos («Bum Erdeni» — mongoolia k. «Valge ratsu», mis tähendab teadet Kõigekõrgemalt, «Võit»), energia («Kuulsuse sild», «Kesköölõõm»), lõpmatus («Merede taga on kauged maad», «Agni Jooga»), Kosmose seadused («Kose laul», «Ja me töötame»). Märk-sümboliteks on konkreetsed maastikud ja valguskiirgused, kosed, jõgi, ratsu, ratsanik, draakon jt. Kõik nad jutustavad kosmiliste jõudude ja maiste rahvaste saatuste vastastikusest mõjust. Neis on kinnistatud muinas-Ida süvateadmiste eripära ja kaasaegse Lääne teaduslike avastuste süntees. Needsamad objektiivse maailma ja inimese tundmaõppimise ja peegeldamise tulemused on kinnistatud N. Roerichi teaduslikes raamatuis «Aasia süda», «Altai-Himaalaja» (eesti k. ilmunud 1990), samuti tema luules ning teaduslik-filosoofilistes esseedes «Päeviku lehed». Need kõrgkunstilised teaduse hieroglüüfid sisaldavad esmast teavet Universumi kohta, ühendavad elu ühtsuse ideega ja ärgitavad mõtteloomingule.

Maal «Ime». See teos on Kõrgema Reaalsuse hieroglüüfiks, millel me näeme Valguse kummardamist. Roerich juhtis tähelepanu kahele sõnatüvele sõnas kultuur — üks on ladina päritolu — «cult», nagu kultus, kummardamine, austamine ja teine, veelgi vanem sõnatüvi — «ur», mis tähendab tuld, valgust, kiirgust. Nii tähendab kultuur Valguse kummardamist. Raamatus «Hierarhia» loeme: «... Ei ole piiri Valgust andva Mateeria Lucida ja Armastuse Mateeria vahel, mis rüütab kõik Valgusega.» Seepärast, nähes maalil «Pax Cultura» Rahu Lippu, assotsieerub see tahtmatult kultuuri mõistega, seda enam, et kunstniku poolt lahku kirjutatud sõnatüved ütlevad ette selle mõtte. Rääkides nüüd küberneetika ja sünergeetika viimase aja teadmiste valgusel kultuurist kui «vaimu iseorganiseeruvast süsteemist», siis räägime iga inimese vastutusest koguda isiklike jõupingutustega surematuid eetilisi väärtusi — Armastust, Ilu ja Teadmist. N.Roerich kirjutas juba 1921. a., mil ta lõpetas oma raamatut «Õnnistatuse teed»: «Kuid kui kõige liikumapanijaks on loov armastus, ilu ime ja teadmise tarkus, siis seda kolmnurka te ikkagi ei suuda ümber lükata, sest iga tema külg toob välja kaks järgmist.»

Muutused ühiskonnas on andnud mõtlemis- ja tegutsemisvabaduse ning kõik tormasid maailma reformima. Kuid vabadus üksi ilma kultuurita ei lahenda probleeme, kultuur aga, nagu eelöeldust selgub, ei ole sotsiaalne utoopia. Asi on küpsuses, kui mitte kogu ühiskonna kui terviku, siis vähemalt selle parimate esindajate ja epohhi enda omas. Aeg on käes. On tekkinud uute inimeste ühiskondliku resonantsi võimalus ühiskondlik- ajaloolise seisaku tingimustes ning iga isiksuse ühiskondliku inertsi vastukaaluks suunatud isiklike pingutuste vajalikkus on nüüd ilmne ja paratamatu. Iga isiksuse pingutused, eelkõige enesetäiustumise osas, vastavalt seadusele: «täiustub osa — täiustub ka tervik». Mitte mingisugused sotsiaalsed ümberkorraldused ega majandusreformid ei muuda midagi, sest inimene ise ei muutu, seega edasine ühiskonna areng on võimalik üksnes inimese eetilise enesetäiustumise teel. Selle ülesande lahendamisel on abiks evolutsiooni lähimad annid: kooperatsioon ehk koostöö, naise väärikuse ja täisõiguslikkuse taassünd ja ühinemine Kosmosega. Siin tulebki esiplaanile Kultuur kui Valguse austamine, kui vaimu iseorganiseeruv struktuur.

On tarvis meenutada, et kultuuri mõiste on mitmetähenduslik ja senini raskesti määratletav. Muutub üha selgemaks, et ka majandus sõltub inimese sisemisest kultuurist, tema aususest, samuti kogu meie edaspidine maine heaolu. Niisiis saab eluõiguse edasilükkamatu vajadus sõltumatu kultuuri järele. Üldsuse ülesandeks pole mitte kedagi muuta kellegi abiga, (s.t. vägivald üksteise suhtes), vaid täiustuda eetiliselt, kasvatada iseennast oma isiklikul initsiatiivil. Arendada oma jõudu, nii vaimselt kui ka füüsiliselt, võib ainult igaüks ise, oma igapäevases elus.

Maal «Rigdeni käsk». Inimese ees on lahtirullitud kiri, mis teatab Uue Ajastu saabumisest, mil maailm täitub kõrgeima pinge tulega. Siin on leidnud kajastamist eri aegade ja rahvaste müütilise süþee arendus kultuurikangelasest kui Kõrgema Maailma Saadikust, kes annab inimkonnale teadmisi Uue Ajastu künnisel. Selle süžee variandid on levinud nii Idas kui ka Läänes, selle sisu on kokkuvõttes järgmine: valitseja, tsaar, kuningas varjub kuni õige aja saabumiseni koopasse, et sealt väljudes anda uus teadmine ja aidata inimestel seda omandada. Näiteks maalil «Vana kuningas» näeme väljunud kuningat kaljul seismas (on äratuntavad Tallinna vanalinna tornid!). Sama süþeed kajastavad kaks varianti maalist «Rigden-Džapo käsk», kus Tiibeti valitseja on oma peatse tuleku märgiks lasknud troonilt alla ühe jala ning saadab oma käskjalgu selle kohta maailmale teadet viima.

Nikolai Roerichi raamatutest saame teada, et Rahu Lipul on osutatud uue evolutsiooniastme põhialustele — need on loomingulise impulsi arendamine inimeses, samuti teadus ja kunst. Selle sümboli elluviimise eredaks näiteks on Roerichi enda isiksus, kelles teadlane ja kunstnik on lahutamatud. Roerichil on teadus kunstipärane, aga kunst teaduslik, kandes endas teaduslikku teadmist. Roerichi maalikunstilooming — see on eelkõige Kosmose semiootika kogu selle mitmetahulisuses, lõpmatuses ja struktuuride hierarhilisuses. See alles ootab oma uurijaid — nii üksikute teoste, üksikute tsüklite kui ka tervikuna, maalide märgisüsteemide süvavahekordade tasandil erimõõtmeliste maailmade vahel. See on tulevik!

Roerichi loomingulisest pärandist võib rääkida uue mõiste «semiosfäär» positsioonilt. Selle mõiste juurutas teaduslikku praktikasse Tartu Ülikooli professor Juri Lotman. See on see, mida Leonid Andrejev määratles juba sajandi alguses «Roerichi riigina». Roerich ei kinnitanud sugugi juhuslikult, et kunst käib eespool teistest inimese võimalustest tungida looduse salateadustesse. Kunsti kujundikeel arendab kiiremini mõtlemist, annab sõnulväljendamatut teavet maailma, Universumi, Lõpmatuse kohta.

Tõeline kunst pürgib kõrgeimate mõõtmete maailma. Siit tuleneb ka Roerichi veendumus, et igal inimesel on vaja tegelda kunstiga. Inimese kui bioloogilise liigi evolutsioon toimub kõigi meeleelundite tundlikkuse suurenemise suunas, kõrgeimate energiate peenimate vibratsioonide vastuvõtmise suunas. See ongi tõeline läbimurre Kosmosesse, see Uus ehk Kosmiline Ajastu, millest me oleme hakanud rääkima, kuid tuginedes harjumuslikult tehnokraatlikele kosmilise ruumi teadusuuringutele, kolmemõõtmelise maailma mehaanilisele korrale.

Svjatoslav Roerichi maalitud portreedel on Nikolai Roerichi kuju lahutamatult seotud Uue Ajastu kuulutaja iidse sümboliga. Koos Roerichi isiksusega tuli inimkonna ellu esmakordselt Kultuuri Lipp, kõrgeimate vaimsete väärtuste Hierarhia Lipp. Seepärast on Rahu Lipp aegade ühtsuse ja Kultuurimälestiste kaitse sümbol, nii südame kui Vaimu Templi, aga ka kolmainsuse kui diferentseeritud isetäiustuva Vaimu-Mateeria sümbol, erimõõtmeliste maailmade evolutsioonilise lähenemise sümbol või inimkonna Kosmilise Ajastu sümbol ning maailma harmoonia sümbol. Rahu Lipu kujul andis Nikolai Roerich Suure Reaalsuse sünteesi.

 

Tagasi