TagasiSuurt vene kunstnikku ja teadlast, filosoofi-mõtlejat ja rahvusvahelist ühiskonnategelast Nikolai Konstantinovitš Roerichit (1874–1947) peetakse õigusega kultuuriväärtuste kaitse pioneeriks. Oma tegevusega pani ta aluse mitte üksnes ajaloolis-kultuurilise pärandi säilitamise ülemaailmsele ühiskondlikule liikumisele, vaid ka selle protsessi juriidilisele vormistamisele maailmamastaabis.
Juba päris XX saj alguses võttis N. Roerich ette mitu Venemaa arheoloogia- ja arhitektuurimälestiste laiahaardelist uurimust, aga 1903. ja 1904. aasta välja-sõitudel lõi ta suure arhitektuurietüüdide seeria, millesse kuulus ligi 90 kunstiteost. Selles etüüdiseerias jäädvustas kunstnik ja teadlane riigi suurejoonelise kivist ajaloo. Ta tõi ilmekalt esile hoonete konstruktsiooni, kaugete epohhide stiili eripärad ja Venemaa möödaniku kordumatu ilu.
Kirglikult püüdes tuua kaaskodanikeni oma muret ajaloomälestiste saatuse pärast, demonstreerib N. Roerich juba 1903. aasta talvel oma etüüde ja maale Ülevenemaalise Imperaatorliku Kunstnide Edendamise Seltsi ruumides korraldatud näitusel. Ajaleht “Peterburski listok” Nr 359 kirjutas 31. detsembril 1903 sellest nii:
“Kunstnik N. K. Roerich, kes tunneb suurepäraselt Venemaa arheoloogiat, sõitis möödunud suve jooksul läbi kõik Põhja- ja Lääne-Venemaa paigad, kus on säilinud ajaloolisi mälestusmärke. Laiade, julgete pintslitõmmetega jäädvustas kunstnik lõuendil vanaaegseid müüre ja kaitsetorne, mis olid kunagi linnadele ja kloostritele kaitseks vaenlase eest, kirikute ja kloostrite vaateid, uksi, väravaid, kellatorne ja muud.
N. K. Roerichi teosed tutvustavad vaatajale kujukalt kuulsa Kostroma Ipatjevi kloostri kaasaegset olukorda, Nižni Novgorodi võimsaid müüre ja suurejoonelisi torne ning Jaroslavli linna püha Ristija Johannese vanaaegse templi maalingute iseloomulikke detaile. Pihkva kirikute tüüpilised “zvonnitzad” (kellatornid) ja originaalsusega silmapaistvad Pihkva maja aknad on kunstnik jäädvustanud tähelepanuväärselt õigesti ja eluliselt. Vaates Rostovi järvelt Rostov Veliki kirikutele on tunda muinasaja hõngu; hulk oma siniste kuplitega kõrgete müüride tagant piiluvaid kirikuid loovad maali omapära... Smolenski linna arvukate tornidega väärikad müürid ja peaaegu unustatud Izborski ristidest kirjatud, kiviplaatidega kaetud linnamüürid elustavad mälus pajatusi ammu möödunud aegadest, kodusõdadest ja ristirüütlite kallaletungidest... Kunstnik oli ka Kovnos, kus joonistas eramaja toredat gooti stiilis frontooni ja maalis “musta kiriku” etüüde. Grodno linna lähistel uuris kunstnik kuulsat XI sajandi Koložje kirikut ja jäädvustas selle lõuendil, maakonnalinnakeses Trokais aga maalis etüüde Kestutise lossi varemeist”.
Eesti Roerichi Selts on sellele sündmusele pühendanud kaks näitust Tallinnas:
- “Imelistest muistsetest kividest laduge tuleviku astmed” Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (22.09 – 13.10.03).
- “Retk muinasaega” Männiku raamatukogus 22. septembrist kuni 28. novembrini 2003. a. Sellel näitusel on eksponeeritud N. Roerichi kogu elu kestel loodud, peamiselt Püha Venemaad kujutavate süžeemaalide suured klaasitud raamides reproduktsioonid.
27. septembril 2003. a toimus Lätis, Riia linnas Püha Peetruse muuseum-pühakojas suur Eesti, Leedu ja Läti Roerichite-pärandit uurivate ühiskonnaelu esindajate kohtumine. Kohtumisõhtu tuuma moodustas kaasaegsel esitlustehnikal põhineva kolmeosalise ühisnäituse esmatutvustus. Esimene osa oli Eesti Roerichi Seltsi ettevalmistatud ja sisaldas ligi 60 Nikolai Roerichi niinimetatud arhitektuuriseeria teost, mis on maalitud vahetult 1903–1904. a (neid on kokku üle 90).
Teise osa valmistas ette Irena Stulpinene Klaipedast. Käesoleval suvel läbis ta koos sõpradega Nikolai ja Jelena Roerichi Leedu-maršruudi ja valmistas ette terve fotoreportaažiga ettekande.
Kolmanda osa moodustas Roerichite Läti-maršruut.
Riiga pidupäevale saabus kümme inimest Leedust, kakskümmend kolm Eestist, auditooriumi põhiosa moodustasid aga sõbrad mitmest Läti linnast.
Mõned Riias Püha Peetruse muuseum-pühakojas toimunud pidulikul õhtul
osalejad.
Eesti Roerichi Seltsi esinaise esinemine.
Eesti Roerichi Seltsi presentatsioon (zip-fail, 4.3MB)