Õppimine peab andma tiivad

Milvi Aasaru

«Maaleht», 29. juuni 2006.a.

Sama artikli täisversioon

75aastane Gruusia õpetaja Šalva Amonašvili on kogu oma elu püüdnud luua last tõeliselt arendavat kooli.

Eesti taasiseseisvumisest saadik püütakse Nõukogude aega unustada nagu halba unenägu, seda osa ajaloost justkui koos kõigega maha kriipsutada. Jah, sel ajal oli palju eesrindlikust pedagoogikast kättesaamatu, kuid oli ka julgeid, otsivaid õpetajaid, kes traditsioonilise kooli konservatismi vastu välja astusid.

Üks neist oli Gruusia õpetaja, psühholoogiadoktor akadeemik Šalva Amonašvili, kes tänavu sai 75aastaseks. Ta ühines 1962. aastal Tbilisis Jakob Gogebašvili nimelises instituudis alghariduse edendamiseks loodud eksperimentaalse didaktikalaboriga ja sai edaspidi selle juhatajaks. Labor kord suleti, kord avati taas, töötajaid vallandati tihti.

Samal aastal avas Amonašvili ühes Tbilisi koolis esimese eksperimentaalklassi. Tema ideed lapsele humanistlik-isiksuslikult läheneda mõisteti aga kommunistlikust kasvatusest kõrvalekaldumise pärast hukka. Näiteks tuli tal seletada, miks kuueaastaste laste õpetamise kohta kirjutatud raamatu “Tere, lapsed!” kaanepildil ei ole lapsed pioneerirätiga. Ja öeldi, et õpetajal pole sobilik pildil kükitada I klassi õpilase kõrval. 1988. aastal ilmus “Tere, lapsed!” ka eesti keeles.

Lapsed, hakkame lendamist õppima!

Sellise deviisi all toimus tänavu 9.–11. jaanuarini Moskva Õpetajate Majas Šalva Amonašvili rahvusvaheline humanistliku pedagoogika alane viies konverents.

Igal konverentsil on esinenud nii teadlased kui ka pedagoogid, osaleda võivad kõik huvilised, ka lihtsalt lapsevanemad. Palju on huvitavaid ettekandeid.

Näiteks eelmisel aastal kõlanud bioloogiadoktor akadeemik Pjotr Garjajevi (Peter Gariaev) ettekandes lainegeneetikast saime teada, et inimese DNA reageerib kõnele! Et sõim ja ropendamine mõjub nagu kiiritus ja hea soovimine on võimeline seda n-ö needust neutraliseerima.

Oma esinemises rõhutas Šalva Amonašvili, et kool on eelkõige õpetajas endas. Selline nagu on õpetaja, selline on ka kool. Praegusest õpetajast sõltub, millisteks kujunevad XXI sajandi 50–60ndad aastad. Amonašvili toonitas ka, et kool peab olema eelkõige rahvuslik. Ideaalkool on inimlikkuse kasvataja.

Professor taunis oma ettekandes koolisüsteemis vohama hakanud testimist, mis pärineb Ameerikast. Testidele ja kõiksugu muudele katsetele orienteeritud koolis ei õpetata last mõtlema, vaid võõraid mõtteid pähe tuupima. Piltlikult öeldes keeldutakse neile tiibu andmast, selle asemel kujundatakse lastest puuris istuvad papagoid.

Kes küll võiksid sellest huvitatud olla, et lapsed mõtlema ei õpiks? Ikka needsamad, kellele on kasulik, et oleks võimalikult palju reklaamidest kergesti mõjutatavaid tarbijaid.

Ärevust tekitavalt on mõjunud kiipide kasutuselevõtu perspektiiv (kiip siiratakse vastsündinu ajusse). Seda tehtaks justkui inimvõimete parandamise nimel, tegelikult aga muudetaks inimesed manipuleeritavateks robotiteks-arvutiteks.

Laps on ime, õpetaja olgu võlur!

Amonašvili puudutas oma ettekandes ka nn indigolaste teemat. Ta ütles, et kuna tema isiklikult ei näe nende laste väidetavalt indigosinist aurat, siis ei saa ta ka midagi kinnitada ega ümber lükata.

Aga kui selliseid lapsi poleks olemas, tuleks nad välja mõelda, sest lapse jaoks pole midagi paremat kui täiskasvanute (kasvatajate, õpetajate, vanemate) usk lapses peituvasse potentsiaali – see annabki lapsele tiivad!

Lõpetuseks huvitav fakt äsja Kaasanist saabunud kirjast, kus tekstiilikunstnikust ema kirjutab, et ta sai neil päevil raamatu “Mustrikeel läti kultuuris” ja avastas sealt märgid, mida tema nüüdseks 11aastane poeg joonistas kaheaastasena (kõnelema hakkas poiss alles kolmeselt).

Üks sümbol, mida kujutatakse kui kaht E-tähte, tähistab slaavlastel tuliratsusid, leedulastel koitu, lätlastel sümboliseerib see “valguse jumalust” või mesilaste jumalat või päikese kultust.

Teine lapse joonistatud sümbol “H” tähistab sooja aastaaega, neist allapoole tegi laps aga alati risti ja punkti. Praegu on sel poisil koolis probleeme, sest ta kannatab õpetajate jõhkra kohtlemise pärast.

Laps on ime, kuid on vaja ka õpetajaid-võlureid!