TagasiPaula ja Juri Liimatta
Humaanin pedagogiikan yhdistys Suomessa ry http://humaani-pedagogiikka.fi/
Tero Lahdes (KTM)
Soome keelest tõlkinud Milvi Aasaru
Gallen-Kallela Muusemi näitus „Kunsti palverändurid“ on vallandanud mitmeid ajaleheartikleid Nikolai Roerichist (1874–1947), kes oli vene kunstnik, kirjanik ja filosoof. Kahjuks paljud neist annavad temast puuduliku ja ühekülgse pildi ja tema tohutu suure elutöö tõeline sügavus ja ulatuslikkus ei ole mõjule pääsenud.
Timo Valjakka (HS, 11.2.2015) jutustab muuhulgas, et Roerich „rändas Põhja-Indias Himaalaja mäestiku ümbruses” eelmise sajandi alguses. Ta peab silmas suurt Kesk-Aasia uurimisretke, mille Roerichi ekspeditsioon tegi aastail 1924–1928. Ekspeditsiooni kuulusid teiste kõrval Roerichi abikaasa Jelena ja vanem poeg Juri Roerich. Ekspeditsioon rändas 25 000 km läbi väheuuritud ja raskesti läbipääsetavate piirkondade Indiast Sikkimi ja Kashmiri kaudu Hiinasse, Altaisse, Mongooliasse, Tiibetisse ja tagasi Indiasse. Ekspeditsioon läbis kaks kõrbet ja ületas 35 mäekuru, millest mõned märkis esimesena kaardile ja kogus kokku tohutult suuremahulise teaduslike materjalide kogu. Nikolai Roerich lõi retke ajal enam kui 500 maali, eskiisi ja joonistust.
Ükski 20. sajandi uurimisretkedest ei olnud niivõrd laiaulatuslik. Sellegipoolest jäi see omal ajal peaaegu täiesti tähelepanuta ja tänapäevalgi mõistavad vaid vähesed selle tõelist tähendust.
Retkel kogutud materjali uurimiseks asutasid Roerichid 1928. aastal Indias Kullu orus Himaalaja uurimisinstituudi Urusvati. See ei olnud üksnes „antropoloogiline uurimisjaam“, vaid teaduslik uurimus-instituut, millega tegid koostööd teaduse suurmehed alates Albert Einsteinist, Robert Millikanist ja Louis de Broglie’st kuni Sven Hedinini. Instituut Urusvati teostas mitmesuguseid teadusuuringuid meetodeil, mida võib õigustatult nimetada tulevikuteaduseks. Selle aluseks oli Elava Eetika uus teadmiste süsteem.
Roerichid tõepoolest otsisid teaduse, kunsti ja religiooni sünteesi. Tulemused kristalliseerusid eelpoolmainitud Elavas Eetikas, mis on peamiselt kunstniku abikaasa, Jelena Roerichi ja Ida Õpetajate ühistööna kirjutatud kosmilise reaalsuse filosoofia. Elavas Eetikas ühinevad Ida muinasteadmine ja Lääne mõtlemine ning reaalsuse teaduslik ja metateaduslik käsitlusviis. Elav Eetika on andnud tohutu impulsi inimese täiustumisele ehk sisemise inimese arenemisele.
Kõige aktuaalsem Nikolai Roerichi inimkonna hüvanguks tehtust on ehk Roerichi pakt – maailma esimene rahvusvaheline kultuuri kaitsmise leping. See kirjutati alla 15.04.1935 Washingtonis, president Roosevelti juhtimisel. Roerichi pakt on ainulaadne rahvusvaheline õigusakt selles mõttes, et see kaitseb tingimusteta inimkonna kultuuripärandit teadmatusest, fanatismist, ükskõiksusest ja saamatusest tingitud barbaarse hävitamise eest mitte ainult relvastatud konflikti, vaid ka rahu ajal. Pakti kõrge humaansus väljendub selles, et see võtab oma kaitse alla ka kultuuriobjektide töötajad. Pakti nurgakiviks on Nikolai Roerichi juhtlause: „Rahu Kultuuri kaudu”, mõte, et kestev maailmarahu suudetakse üles ehitada üksnes kultuurile tuginedes ja et inimkond peab kaitsma Kultuuri, selleks et oleks võimalik säilitada rahu. Tema töö eest rahu nimel esitati Roerich kahel korral Nobeli rahupreemia laureaadiks.
Roerichite perekonna õigusjärglane, Moskvas paiknev Rahvusvaheline Roerichite Keskus teeb äärmiselt tähtsat tööd Roerichite pärandi hoidmisel. See ei ole üksnes Roerichi teoseid eksponeeriv muuseum, vaid tähtis kultuurikeskus, mis on juba 25 aastat korraldanud rändnäitusi, rahvusvahelisi teaduskonverentse ja avaldanud selle ala kirjandust. Nende kompetentsusest võivad osa saada kõik Roerichi elutööst huvitatud.
Nikolai Roerich lõi eluajal enam kui 7 000 teost, paljud neist on praegu maailma nimekaimates muuseumides. Albert Einstein mainis kunagi Roerichile: ”Ma imetlen siiralt teie kunsti ja võin liialdamata öelda, et iialgi ei ole maastikud avaldanud mulle sellist mõju, kui need maalid.“ Ka Rabindranath Tagore imetles Nikolai Roerichi kunsti: ”Teie maalid on selged ja ometi ei saa neid sõnadega kirjeldada, Teie kunst kaitseb oma sõltumatust, sest et see on suur kunst.“