TagasiLopuhhinite häärberi relvastatud hõivamise kohta, mille teostas 28.–29. aprillil 2017 Riiklik Idamaade muuseum jõustruktuuride toetusel eesmärgiga likvideerida ühiskondlik N. Roerichi nimeline muuseum ning üle võtta Rahvusvahelisele Roerichite Keskusele kuuluv Roerichite pärand
Sündmuste lühikronoloogia
28. aprillil 2017 kella 21.00 paiku neutraliseerisid ja eemaldasid Riikliku Idamaade muuseumi (RIM) direktor A. V. Sedov ning tema kaastöötajad eraldusmärkideta eriüksuse saatel Lopuhhinite häärberi valduste valvet teostanud turvafirma töötaja, omamata jõustunud kohtuotsust ning ootamata ära Arbitraažikohtu apellatsiooniinstantsi otsust Rahvusvahelisele Roerichite Keskuse (RRK) tasuta kasutamise lepingute tühistamise ja Lopuhhinite häärberist väljatõstmise kohtuasjas. Nad tegid katse üle võtta Rahvusvahelise Roerichite Keskuse ühiskondlikku N. Roerichi nimelist muuseumi ja teisi Lopuhhinite häärberi hooneid, milles RRK asub seaduslikul alusel möödunud sajandi 90. aastate algusest ning muuseumis asuvat Roerichite pärandit. Sel ajal lõppes muuseumis tuntud Bulgaaria muusiku Atanas Kurtnevi kontsert, kellest sai ühiskondliku muuseumi ülevõtmise katse tunnistaja.
Tänu Siseministeeriumi Hamovniki jaoskonna esindajate sekkumisele ning RRK välja kutsutud ametivälisele turvameeskonnale suutsime vältida muuseumi ülevõtmist. RIM-i töötajad ning neid saatnud eraldusmärkideta vormiriietuses isikud, keda on alust pidada eriüksuslasteks, eemaldati muuseumi saalidest. Muuseum pitseeriti ning pandi valve alla. Kuid nimetatud isikud, tegutsedes RIM-i huvides, blokeerisid enne ühiskondliku muuseumi vabastamist ja valve alla panemist kõik Lopuhhinite häärberi hoonete sisse- ja väljapääsud ning paigutasid sinna oma valvurid, jättes seega RRK töötajad ilma võimalusest pääseda oma töökohtadele.
RIM-i direktor põhjendas oma tegevust sellega, et ta üritab täita kohtuotsust (mis olevat tema väitel jõustunud) ning sundida RRK-d välja kolima RIM-i haldusesse üle antud Lopuhhinite häärberist. RRK juhtkond esitas dokumendid, mis tõestavad organisatsiooni õigust häärberi hoonete tasuta kasutamisele ning tuletas meelde, et häärberi hoonete vabastamise kohtuotsus, mille täismahuline tekst valmis 7. aprillil 2017, ei ole veel jõustunud, kuna RRK kavatseb seda otsust edasi kaevata apellatsiooniinstantsis seadusega ette nähtud korras. RRK ja RIM esitasid Siseministeeriumi Hamovniki jaoskonnale avaldused juhtunu kohta, motiveerides oma tegevust ning paludes teostada kontrolli. Siseministeeriumi esindajad veensid meid, et esitatud avalduste läbivaatamise ajaks ning kogu vara turvalisuse tagamise eesmärgil on vajalik kinni pitseerida häärberi kõikide hoonete kõik välisuksed, kõigil lahkuda territooriumilt, kuhu jäävad RRK ja RIM-i neli turvateenistuse esindajat kummaltki poolelt ning Siseministeeriumi Hamovniki osakonna relvastatud meeskond, kes kindlustab avaliku korra täitmist ega luba seadusevastast häärberi hoonetesse sisenemist.
Ühiskondliku muuseumi RIM-poolse hõivamiskatse tahtmatuks tunnistajaks oli ka I. I. Zasurski, Vene Föderatsiooni Presidendi juures asuva inimõiguste nõukogu liige, kes ei olnud jõudnud lahkuda pärast Bulgaaria muusiku Atanas Kurtnevi kontserdi lõppu. Lopuhhinite häärberi ja Roerichite pärandi hõivamisega seotud sündmused äratasid ka Vene Föderatsiooni Presidendi inimõiguste nõuniku M. A. Fedotovi tähelepanu. 29. aprillil saabusid RRK-sse M. A. Fedotov ning Venemaa presidendi juures asuva kodanikuühiskonna arengu ja inimõiguste nõukogu liige A.V. Babuškin, kuid RIM-i turvamehed lubasid nad häärberi territooriumile alles tunni aja pärast. Kuulanud ära RRK ja RIM-i esindajad ning kultuuriministri nõuniku K. E. Rõbak’i, lahkus presidendi nõunik inimõiguste alal M. A. Fedotov Lopuhhinite häärberi territooriumilt.
Selline sündmuste pööre ei kuulunud ilmselt RIM-i plaanidesse ning taas kaasati Master-Bank’i pankroti kriminaalasja uurimisrühm. 29. aprillil kella 19.00 paiku saabusid häärberi territooriumile autod uurimisrühma esindajatega ning OMON-i ja RIM-i töötajatega. Algas läbiotsimine, mille vajadust põhjendasid uurijad tegelikkusele mittevastavate asjaoludega, mis annab tunnistust sellest, et üritus valmistati ette kiirustades ning oli formaalne. RRK asepresidenti A. V. Stetsenko’t ei lubatud osaleda läbiotsimisel, raamatupidamisdokumentide ning Roerichite joonistuste äravõtmine toimus ilma raamatupidamise esindajate ja pärandi vastutavate hoidjate juuresolekuta.
Uurimine konfiskeeris RRK-lt depositooriumi ja muuseumi saalide võtmed ning andis need üle RIM-le, märkides protokollis, et Lopuhhinite häärber koos kogu RRK varaga ning seal asuva töötajate isikliku varaga antakse üle vastutavale hoiule RIM-i direktorile hr. Sedov’ile. Seejuures ei olnud koostatud ei üleandmisakte ega üleantava vara loendit. Kõik see viitab "uurimistoimingu" tegelikule eesmärgile - kõrvaldada RIM-i juurdepääsupiirangud RRK-le kuuluvale pärandile, mille Siseministeeriumi Hamovniki osakonna ametnikud kehtestasid ülevõtmise korraldajatele nii ootamatult ja mis ei kuulunud hõivamise korraldajate plaanidesse. Nii toimus Master-Bank’i pankroti kriminaaluurimise kattevarjus Lopuhhinite häärberi ning seal asuva Rahvusvahelisele Roerichite Keskusele kuuluva Roerichite pärandi röövvallutamine.
Lühikroonika lõpetuseks tuleb öelda, et öösel vastu 1. maid kella 3.00 paiku võtsid RIM-i esindajad häärberi territooriumil asuvalt lipuvardalt maha Rahu Lipu. See on Roerichi Pakti – esimese rahvusvahelise rahu- kui ka sõjaajal kultuuriväärtuste kaitse lepingu, eristuslipp. Ilmselt oli see lipp ööpimeduses ühiskondlikku muuseumi sisse tunginud röövlitele ähvardavaks meeldetuletuseks toime pandud seadusetusest muuseumi suhtes, mis kannab meie suure kaasmaalase nime, kes pakkus maailmale pääseteed lõputute sõdade ja relvastatud konfliktide jadast – Rahu Kultuuri kaudu.
Nii toimus kultuuriministeeriumi tellimusel Roerichite pärandi röövvallutamine, mis algas kultuuriministri V. R. Medinski kirjast VF Presidendile V. V. Putinile 2013. aastal (milles minister valetas presidendile S. N. Roerichi tõelise tahte kohta tema poolt Venemaale üle antud pärandi osas) ning lõppes Lopuhhinite häärberi ülevõtmine, mis algas 2015. aastal häärberi üleandmisega RIM-i haldusesse. India kodaniku S. N. Roerichi poolt Venemaale üle antud Roerichite pärand ühiskondliku N. K. Roerichi nimelise muuseumi loomiseks Moskvas Lopuhhinite häärberis on üle võetud RIM-i poolt, kellel pärandi omaniku tahte kohaselt pole pärandile mingisugust õigust. On rikutud S. N. Roerichile antud riiklikku garantiid ühiskondliku muuseumi turvalise arengu kohta Lopuhhinite häärberis. Kõik see annab tunnistust rahvusvahelise ühiskondliku organisatsiooni Rahvusvaheline Roerichite Keskus ja tema S. N. Roerichi algatusel asutatud ühiskondliku muuseumi tegevuse sundlõpetamisest õiglase kohtumõistmiseta ja õiguseta kaitsele. Edasine Nikolai Roerichi rahuloovate ideede populariseerimisele suunatud ning riigi juhtkonna, ÜRO ja UNESCO tunnustuse pälvinud tegevus on ohus.
Seega rikkus Vene Föderatsioon Kultuuriministeeriumi isikus jõustruktuuride toel jämedalt Venemaa ja rahvusvahelist õigust, teostas faktilise ühiskondliku muuseumi likvideerimise, jättes organisatsiooni ilma õigusest kaitsele. Õigustades ühiskondliku organisatsiooni likvideerimist, kuulutavad kultuuriministeeriumi, Riikliku Idamaade muuseumi ning Vene Föderatsiooni uurimisorganite juhtkonnad, et sel viisil päästavad nad Roerichite pärandit võimaliku kahju tekitamise eest Rahvusvahelise Roerichite Keskuse poolt. RRK annab kogu vastutusega teada, et säärased väljaütlemised on valed ja alusetud. Arvame, et neil on üks eesmärk – õigustada ametnike pikaajalisi kuritegusid Venemaale üle antud Roerichite pärandi suhtes ning maailmakultuuri suurkuju Svjatoslav Nikolajevitš Roerichi algatusel selle pärandi hoidmiseks ja populariseerimiseks loodud ühiskondliku organisatsiooni suhtes.
RRK kutsub vene ja rahvusvahelist üldsust, ÜRO-d, UNESCO-t ning kõiki, keda ei jäta ükskõikseks Roerichite kultuuripärandi saatus (Roerichite, kes andsid maailmale Roerichi Pakti, mis on tänapäeva maailma kultuuripärandi kaitse õigussüsteemi ja UNESCO tegevuse alus), looma rahvusvahelist ühiskondlikku komisjoni selle kuriteo uurimiseks ja S. N. Roerichile antud riigipoolsete rikutud kohustuste taastamiseks, samuti Rahvusvahelise Roerichite Keskuse õiguste taastamiseks pärandile, mille S. N. Roerich andis üle just sellele organisatsioonile.