TagasiRoerichi Pakti allkirjastamise 85. aastapäevale pühendatud näitus
Kose Kultuurikeskuses 03.10.2020 kuni 06.11.2020
Kose Teataja. Oktoober 2020 (pdf-formaat)
Näitus kajastab pikka ja rasket teed kultuuriväärtuste kaitse ideest Roerichi ja Rahu lipu pakti allkirjastamiseni Washingtonis 1935. a, tutvustab Nikolai Roerichi (1874 – 1947) kultuuri kaitsele pühendatud teoseid, olukorda tänapäeva maailmas.
85 aastat tagasi, 15. aprillil 1935 kirjutati Washingtonis alla Roerichi ja Rahu lipu pakt – esimene rahvusvaheline leping, mis oli pühendatud kultuuriväärtuste kaitsele relvastatud konflikti korral. 1954. aasta Haagi konventsioon, millega praegune Eesti Vabariik 1997. aastal ühines, lähtub tervenisti samadest printsiipidest.
Näitusel näeb rikkalikku materjali rahvusvahelisest liikumisest kultuuri säilitamise nimel, Roerichi pakti loomise ajaloost, unikaalseid dokumente, fotosid, N. Roerichi maalide reproduktsioone. Ekspositsioon sisaldab ka ainulaadseid fotomaterjale, mis kajastavad kultuurimälestiste traagilist hukkumist tänapäeva maailmas.
Kultuuripärandi kaitse
Roerichi pakt on ainulaadne rahvusvaheline õigusakt selles mõttes, et see kaitseb tingimusteta inimkonna kultuuripärandit teadmatusest, fanatismist, ükskõiksusest ja saamatusest tingitud barbaarse hävitamise eest mitte ainult relvastatud konflikti, vaid ka rahu ajal. Pakt võtab oma kaitse alla ka kultuuriobjektide töötajad. Nikolai Roerichi juhtlause „Rahu Kultuuri kaudu” mõte on, et kestev maailmarahu suudetakse üles ehitada üksnes kultuurile tuginedes ja et inimkond peab kaitsma kultuuri, selleks et oleks võimalik säilitada rahu. Töö eest rahu nimel esitati Roerich kahel korral Nobeli rahuauhinna kandidaadiks.
N.Roerich kirjutas 1939. aastal: „Palutakse näidata, kus on meie Rahu Lipu sümboleid. Selgub, et kolmainsuse sümbol on üle kogu maailma laiali pillatud. Nüüd seletatakse seda mitmeti. Ühed ütlevad, et need on minevik, olevik ja tulevik, Igaviku rõngasse ühendatult. Teiste jaoks on lähedasem seletus, et need on religioon, teadmine ja kunst Kultuuri rõngas. /.../ Kui selle sümboli kõik kujutised kokku koguda, siis võib selguda, et see on kõige levinum ja iidsem inimeste sümbolite seas. Keegi ei või kinnitada, et see sümbol kuulub üksnes ühele religioonile või tugineb ühe rahva kunstile. Vahel on eriti väärtuslik pilguheit inimteadvuse evolutsioonile selle kõige erinevamates ilmingutes. Seal, kus peavad olema kaitstud kõik inimkonna aarded – seal peab olema selline kujutis, mis avab kõigi inimsüdamete salakambrid. Rahu Lipu sümboli levik on nii laiaulatuslik ja üllatuslik, et sageli küsivad inimesed puhtsüdamlikult, kas see märk oli algupärane või on see välja mõeldud hilisemal ajal.
Seos Kose piirkonnagaOleme näinud siiraimat hämmastust, kui tõestasime selle märgi laia levikut alates iidsetest aegadest. Nüüd pöördub inimkond õuduses troglodüütide mõtlemise poole ja loodab oma varandust päästa maaalustes hoidlates ja koobastes. Kuid Rahu Lipp räägib justnimelt printsiibist. See kinnitab, et inimkond peab kokku leppima, et inimgeeniuse saavutused on globaalsed ja üldrahvalikud. Lipp ütleb: „noli me tangere” – ära puutu, ära solva Maailma Aaret purustava puudutusega.
“Kose Kultuurikeskuses toimub näitus ka seetõttu, et siinmail, KoseUuemõisas, elas ja töötas Roerichite perekonna loomingulise pärandi väljapaistev uurija Pavel Belikov (1911 – 1982), kes oli Roerichite kultuuri ja loometegevuse järjekindel edasikandja Eestis. Tema teosed ja elutöö on saanud laiaulatusliku rahvusvahelise tunnustuse, sealhulgas Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes. Pavel Belikovi auks kannab üks mäetipp Altai mäestikus Belikovi nime.
Näituse korraldab Eesti Roerichi Selts.
Milvi Aasaru
Eesti Roerichi Selts