TagasiRahvusvaheline ühiskondlik ja teaduskonverents,
Moskva, 8. - 11. oktoobril 2006.a
Tänavu oktoobris toimus Moskvas rahvusvaheline ühiskondlik-teaduskonverents “Uue teadvuse lapsed”. Tavalistest erinevate laste teemat puudutav konverents toimus ka 2000. aastal ja kandis pealkirja "Uus ajastu – uus inimene".
Konverentsi korraldajad:
Konverentsil esines ettekandega 36 osalejat erinevatest riikidest. Konverentsil esinesid ka andekad lapsed, väljas oli nende joonistuste näitus, nad esitasid oma muusikaloomingut, luuletusi ja muud. Esilinastus Valeri Šatini film “Valguse lapsed”, tutvustati James Twymani filmi “Indigolapsed”.
Kolm päeva kestnud konverentsil jäi kõlama mõte, et uue teadvuse lastele, vaatamata erinevustele, on omane altruism, püüd aidata teisi inimesi, maailma paremaks muuta. Altruism aga on südame kultuur. Elava Eetika õpetuse raamatus “Süda” on öeldud, et “Südametus pole midagi muud, kui südame kultuuritu seisund” ning “...südame ja kultuuri mõisted on lahutamatud.”
Roerichite perekonna poolt maailmale toodud Elav Eetika – see on teaduslik maailmavaade, teaduse, kultuuri, kunsti ja kõrge religioosse mõtlemise süntees, milles inimkonna evolutsiooni vaadeldakse lahutamatus seoses hingestatud Kosmose evolutsiooniga. Elav Eetika, mis pandi kirja läinud sajandi 20–30-ndail aastail, ennustas uute laste ilmumist ette, öeldes et esimesed sellised lapsed tulevad maailma alates 1944. aastast.
Allpool katkeid mõnedest kõlanud ettekannetest.
“Nad on saabunud. Nad saabusid mitte ühekaupa, nagu 60 aastat tagasi, vaid suure voona. Ja ainult võhiklikud, vähekultuursed inimesed ei märka neid. Neid nimetatakse Valguse lasteks, uue teadvuse lasteks, indigo-lasteks.”
“Andekaid lapsi on sündinud kogu inimkonna ajaloo kestel. Kuid need, kes saabuvad nüüd, erinevad oma andekuse kvaliteedilt lihtsalt andekaist lastest. Mille poolest nimelt? Esiteks, nad on peene tundemaailmaga, subtiilsed. Teiseks, neil on võimeid, mida on sajandite vältel peetud haruldasteks võimeteks, sealhulgas – selgeltnägemine, selgeltkuulmine, prohvetlikud võimed ja palju muud. Kolmandaks – nende prohvetlikud võimed esinevad justkui sünteesina, moodustades selle uue loomingu kvaliteedi, mis on omane neile lastele./.
Probleemid, millega need lapsed kokku puutuvad, on küllalt rasked. Esimene probleem: neid ei usuta, et nad midagi seal näevad ja kuulevad. /. Eakaaslaste seas näivad need lapsed valgete varestena. /. aga tavaliste laste seltskond ei salli, et keegi välja paistaks. /. Kolmas probleem on seotud õpetajatega, kes hakkavad neid lapsi murdma, püüdes neid vormida oma näo järgi. /. Tekib terav, ülimalt raske ja väga vastutusrikas probleem – nende laste alalhoidmise probleem ühes kõigi nende eripäradega, sest nende käes on meie tulevik.
/. Kui meie, eelnevat inimkonna liiki võib nimetada “mõistuseinimeseks” siis nüüd on tulemas “vaimne inimene”.
“Nende laste peamine omadus on arenenud süda. Altruism, see on arenenud südame omadus.”
“Andekad lapsed ja uue teadvuse lapsed – kas see on üks ja seesama nähtus? Andekad lapsed kasutavad kergesti neile antavaid teadmisi ja lähevad kergesti edasi omandatud teadmiste varal. Uued lapsed kasutavad kergesti teadmisi, mida neile pole keegi andnud, saades neid teadmisi meile arusaamatul moel. Uued lapsed tajuvad maailma loomingu kaudu. /. Neil on teravnenud õiglustunne, neil puudub üleolekutunne. Neil on uut tüüpi mõtlemine, nad annavad välkiireid vastuseid, mitte algoritmilisi.”
“Lasteaedades on vaja, et seal töötaksid ettevalmistatud spetsialistid, kes õpetaksid lastele üksteisega suhtlemist. Kooliprobleemid – neid peetakse esiletrügijateks, neid aga ärritab teiste aeglane mõtlemine. Tekib konflikt kooliga, neil on seal igav. Kodus aga ei omanda nad suhtlemiskogemusi. Nende laste puhul on eriti vaja rakendada humanistliku pedagoogika põhimõtteid – üks neist kõlab, et ei tohi last kunagi võrrelda teiste lastega. On vaja kasvatada lapses tahet, hinge ja südant.”
“Ma nimetaks neid lapsi ebatavalisteks. Neile on omane:
- täielik keele valdamine ilma seda õppimata;
- side ilma nägemist või kuulmist kasutamata;
- piiramatu mõtlemise kiirus;
- Jumaliku tõe teadmine /.
Amonašvili: “Kasvatus on muutunud meie tegelikkuse surrogaadiks /. autoritaarne lähenemine kasvatusele – see on kõige kergem tee. Koolis puudub kasvatus, perekonnas puudub kasvatus – on vanemate egoism.”
“Koolides, mis töötavad humanistliku pedagoogika põhimõtetele tuginedes, puudub selline nähtus nagu koolivägivald.”
Eesti keeles on ilmunud Šalva Amonašvili traktaat “Elu Kool”, mis sisaldab humanistliku pedagoogika põhitõdesid. See on kauaoodatud maailmavaateline pedagoogika, mida kogu haridus vajab nagu õhku.
- suurenenud oskus märgata eluraskusi ja püüd täiskasvanuid aidata;
- laste häälestatus vaimsele, kõrgemale maailmale, neil lastel on olemas ettekujutus hingest;
- oskus tabada nähtuse olemust ja üldistada;
- oma jõu tunnetamine, teadmine ei ole nende jaoks eesmärk;
- leppimatus ebaõiglusega.
“Mittelugev laps hukkub selles akustilises terroris.”
“Tavalistes koolides aeglustub lapse inimlikustamise protsess.”