TagasiRahvusvaheline ühiskondlik-teaduslik konverents
Tallinn
22.–24. augustil 2014. a toimus Tallinnas Vene Kultuurikeskuse ruumes rahvusvaheline ühiskondlik-teaduslik konverents „Kultuuri evolutsiooniline roll“, millest võttis osa enam kui 60 inimest, s.h 27 väliskülalist – Venemaalt, Austriast, Soomest, Lätist, Leedust, Usbekistanist, Saksamaalt. Tänavune konverents on järg mullu suvel Helsinkis toimunud rahvusvahelisele ümarlauale „Rahu Lipp: tee tulevikku Kultuuri kaudu“, kus otsustati Euroliidu Roerichi-organisatsioonide kohtumine muuta iga-aastaseks ürituseks.
Konverentsi korraldajaiks on Svjatoslav Roerichi nimeline Roerichi-organisatsioonide Rahvusvaheline Nõukogu, Rahvusvaheline Kultuurikaitse Liiga, Eesti Roerichi Selts ja Humanistlik-Isiksusliku Pedagoogika Ühendus Eestis.
Konverentsil esinesid ettekannetega Rahvusvahelise Keskkonnateaduste, Keskkonnaohutuse ja Inimohutuse Akadeemia korrespondent M. Tširjatjev (Peterburi, Venemaa), Soome Roerichi-nimelise Kultuurharidusliku Seltsi esimees M.-V. Liimatainen (Helsinki, Soome), Leedu Humanistliku Pedagoogika Assotsiatsiooni liige, füüsikaõpetaja I. Stulpinene (Klaipeda, Leedu), Rahvusvahelise Kultuurikaitse Liiga president, Venemaa Loodusteaduste Akadeemia asepresident G. Fursei (Peterburi, Venemaa) ja paljud teised. Osalejate ettekannetes ja sõnavõttudes kõlas mure tänapäeva inimühiskonna olukorra pärast, majandus- ja sõjaliste kriiside pärast, aga ka lahendusi, kuidas samm-sammult võiks olukord pikemas perspektiivis muutuda. Näiteks ettekanded: G. Fursei „Kultuur kui tarbimisparadigma antitees“, I. Stulpinene „Loodusteaduse tunnid kui teekond hingeilu juurde“, M.-V. Liimatainen „Rahva laulukultuuri evolutsiooniline roll: inimene ja hääl“ jt.
Konverents oli pühendatud Eesti Roerichi Seltsi 25. sünnipäevale
Kolmekümnendatel aastatel loodi Eestiski Roerichi ja Rahu Lipu pakti initsiatiivkomitee, kuhu kuulusid Eduard Taska, Anton Starkopf, Johannes Greenberg, Ilmar Vasar, Alfred Tamm ja Roman Nyman. 1938. aasta detsembris toimus Eesti Roerichi Seltsi asutav koosolek, mille protokoll tõlgiti vene keelde ja saadeti N. Roerichile, kuid tookord jäi selts ametlikult registreerimata. Alanud Teine maailmasõda, hiljem aga Nõukogude võim muutsid seltsi ametliku loomise võimatuks, sest Roerichite filosoofilised ideed olid marksistlik-leninliku ideoloogia tingimustes põlu all, isegi keelatud. Neis tingimustes töötas Eestis väljapaistev Roerichi-uurija Pavel Belikov (1911-1982), kes pidas isiklikku kirjavahetust Roerichitega ja arvukate korrespondentidega üle kogu maailma. P. Belikovi mahukamaid töid on Roerichi monograafia biograafilises sarjas «Žizn zametšatelnõh ljudei». Kuni surmani oli P. Belikov mitteametliku roerichi-liikumise keskseks figuuriks Nõukogude Liidu territooriumil. Tema panust on hinnatud Altai mäestiku seni nimetule mäetipule Belikovi nime andmisega 1983.a.
Nõukogude Liidu lagunemise järel alustas Roerichi selts aktiivselt tööd juba ametliku organisatsioonina, mis asutati 26.08.1989.a. Selts on 25 aastaga ära teinud suure töö – korraldatud on hulgaliselt näitusi, loenguid, esinemisi raadios, avaldatud artikleid eesti ja vene keeles, tehtud kaastööd mitmete raamatute koostamisel (näit. Pavel Belikovile pühendatud mahukas kogumik «Непрерывное восхождение», samuti on tõlgitud eesti keelde N. Roerichi elulugu „Meister“ (autor L.Šapošnikova), seltsi sünnipäevaks nägi trükivalgust ka Elava Eetika ehk kosmilise reaalsuse filosoofia ühe raamatu – „Süda“ tõlge.
Kõik need aastad on seltsi esimeheks olnud Kira Moltšanova, kellel oli õnne pikema aja kestel suhelda Jelena ja Nikolai Roerichi noorema poja, kunstnik Svjatoslav Roerichiga, kohtunud oli ta aga vanema poja orientalist Juri Roerichiga.
Konverentsi töö kõigil päevadel kõlas elav muusika: Igor Ivanovi trompetisoolo (Obninsk, Venemaa), Jelena Knjazeva flöödil (Moskva, Venemaa), Jan Oja (Tallinn) vokaal klaveri saatel ja ukraina autorilaulu ansambel Надвечірья (Tallinn).
Konverentsi raames külastati Pavel Belikovi hauaplatsi Siselinna Kalmistul ning kahel päeval tutvustati külalistele ka Tallinna: esimesel päeval oli ekskursioon vanalinnas, teisel päeval aga bussiekskursioon.
Tuleval aastal, 2015. a, täitub 80 aastat Washingtonis rahvusvahelise lepingu ratifitseerimisest, mis sai nimeks Roerichi ja Rahu lipu pakt ja mis oli pühendatud kultuuriväärtuste kaitsele relvastatud konflikti korral ning mis kinnitas kultuuri prioriteeti juriidiliselt.
Maailmakuulus maali- ja teatrikunstnik, ühiskonnategelane, filosoof, kirjanik, orientalist, maadeavastaja ja arheoloog Nikolai Roerich (1874-1947) on öelnud:: „Seal, kus on Kultuur, seal on rahu. Seal on nii kangelastegu, seal on ka raskeimate sotsiaalsete probleemide õige lahendus. Kultuur on kõrgeima Õnnistusrikkuse, kõrgeima Ilu, kõrgeima Teadmise kogumine.“
Milvi Aasaru