TagasiNäitus Kohtla-Järve Keskraamatukogu lugemissaalis
16. mail 2015 kell 14.00 avatakse Kohtla-Järve Keskraamatukogu lugemissaalis Nikolai ja Svjatoslav Roerichi teoste reproduktsioonide näitus. Väljapanek on pühendatud Roerichi ja Rahu lipu paktina ajalukku läinud kunsti- ja teadusasutuste ning ajaloomälestiste kaitse lepingu, esimese maailma kultuuripärandi kaitsele suunatud rahvusvaheline lepingu allkirjastamise 80. aastapäevale.
Näitus on avatud 12. juunini 2015.a.
Maailma ajaloos on perioode, mil võetakse kasutusele kogu inimkonda õilistav uus idee. Oluliseks panuseks rahvusvaheliste suhete parandamisel oli inimkonna kultuuriväärtusi nii sõja korral kui ka niinimetatud rahu ajal, mil neid hävitatakse võhikluse ja vandalismi tõttu, purustamise eest kaitsev Roerichi ja Rahu Lipu pakt.
Selle üldinimliku ideaali teostamine sai osaks suurele vene kunstnikule ja maailmatasemel kultuuritegelasele – akadeemik Nikolai Roerichile.
15. aprillil 1935. a Washingtonis, F.D.Roosevelti kabinetis Valges Majas allkirjastasid 21 riigi esindajad rahvusvahelise dokumendi – Roerichi ja Rahu Lipu pakti. Asutused, kollektsioonid ja missioonid, mis on registreeritud Roerichi Pakti alusel, panevad välja eralduslipu, mis annab neile õiguse eestkostele ja lugupidamisele sõdivate riikide ja rahvaste poolt.
Nikolai Roerich töötas välja kultuurisümboliga kaitsemärgi. See kujutab kolme purpurringi valgel taustal purpurvärvi suure ringi sees, mis sümboliseerib inimkonna mineviku, tänapäeva ja tuleviku saavutusi igaviku rõngas. Ta võrdles oma Rahu Lippu Punase Risti lipuga. Punane Rist on kutsutud kaitsma inimkeha, Rahu lipp aga – vaimu ja vaimuloomingut.
1954. aastal Haagis kirjutati alla valitsustevälise konventsiooni lõppakt kultuuriväärtuste kaitse kohta relvastatud konflikti korral. See lähtus tervenisti Roerichi ja Rahu Lipu pakti printsiipidest.
Roerich kirjutas: „Kultuur ja rahu on inimkonna püha kants. Suurte materiaalsete ja vaimsete vapustuste päevil püüdleb nõutu inimvaim just nende helgete varjupaikade poole.“
Nikolai Roerich oli innukas rahvapärimuste koguja ja uurija. Ta on viibinud ka Eestis, viimati suvitati perega Haapsalus 1910. a. Kunstniku ja teadlasena oskas ta näha ja vääriliselt hinnata eesti rahvaloomingut. Tema Haapsalus loodud maalil “Merede taga on suured maad” on kujutatud 13. sajandi rahvarõivais eesti neidu, maalil “Vana Kuningas” näeme Tallinna keskaegseid torne, aga juba lapsena Haapsalus kuuldud legend Valgest daamist on andnud tõuke “Valge daami” maalimiseks. Teos “Keskaegne Revel” kujutab Müürivahe tänavat, maalil “Setu naine” näeme Setumaa rahvarõivais naist.
Uku Masing, Kristjan Raud, Jakob Hurt ja paljud teised Eesti kultuuritegelased valutasid südant oma rahva tuleviku pärast. Nad mõistsid, et vaimukultuuri arendamata pole rahval tulevikku. Meie esivanemate kultuuritraditsioonide kandjaks ja edasiviijaks oli alati kodukolle, kus inimest oli sünnist alates saatmas laul – alguses hällilaulud, hiljem töölaulud. Rahva kollektiivne mälu hoidis alles muinasaja pärimusi. Südamevärinal kuulas laps rahvalikke muinasjutte. Ilumeel avaldus kaunites kinda- ja vöökirjades, puulõigetes.
1937. aastal kirjutas Roerich essees “Eesti”: „Ütleme: kui rahvas loob, siis tuleb ka riigi õitseng. See pole liialdus. Ümberlükkamatud klassikalised näited on osutanud, kust tuli riikide õitseng, kuidas kujunes taassünd. Terveks sajandite reaks uuenes rahvas justnimelt loomingu õite kaudu.“
Roerichi ja Rahu Lipu pakt allkirjastati täpselt 80 aastat tagasi, kuid selle ideed on endiselt erakordselt aktuaalsed.
Eelmine, XX sajand, oli inimkonna ajaloos kõige purustusterohkem.
XXI sajandist on saanud maailmaajaloo kultuuripärandi artefaktide ennenägematute kaotuste sajand. Sõdade ja relvakonfliktide tulekahjus, terrori- ja vandalismiaktide tulemusena hävivad eelnevate põlvkondade loodud hindamatud kultuurimälestised. Viimastel aastatel sõjalistes vastasseisudes ja niinimetatud rahuajal toimunud massirahutustes kultuuripärandile tekitatud kahju on hiigelsuur. See on kogu inimkonna ühine valu ja tragöödia.
Kui häirekell, toimuvad paljudes maailma riikides ja linnades näitused “Roerichi Pakt. Ajalugu ja tänapäev”. Nii avati 14. aprillil 2015. a selline näitus Saksamaal, Bonni Linnamuuseumis, 15. aprillil aga ÜRO peakorteris New Yorgis.
Svetlana Boriskina, klubi “Rodnik” esimees
Eesti Roerichi Seltsi liige