Lumised mäetipud

Anne Lõugas

«Päevaleht», 17. veebruar 1991. a.


...kristalselt läbipaistev õhk, mägikloostrid, idamaised pühakud ... meenuvad eelkõige, mõeldes Nikolai Roerichi maalidele. Roerichi rohkearvuline looming on hoiul paljude maade muuseumides. Nüüd on ka Tallinnas võimalus Roerichi maalide originaale näha. Laupäeval, 16. veebruaril, avati Adamson-Ericu Muuseumis (Lühike jalg 3) näitus Nikolai Roerichi loomingust. Läti Riiklik Kunstimuuseum on lahkesti lubanud meil eksponeerida 17 N. Roerichi maali oma kollektsioonist, näitusekomplekti kuulub ka üks Svjatoslav Roerichi «Isa portree» 1930. aastaist. Eesti Rahvusraamatukogu on koostanud valiku Roerichit puudutavaist raamatuist, eksponeeritakse ka reproduktsioone ja Eestist pärit Roerichi-uurija Pavel Belikovi (1911-1982) arhiivi. Siin on fotosid, kirjavahetust, P. Belikovi trükis ilmunud uurimused. Pavel Belikov oli inimene, kelle pooljuhuslikust kontaktist Roerichite perekonnaga sai alguse eluaegne huvi, kiindumus ja pühendumine Roerichi loomingule. Samalaadset austust ja kiindumust kõige suure õpetlase ja kunstnikuga seotu vastu kultiveerib ka 1989. aastal Eestis asutatud Roerichi Selts, mida juhib Kiira Moltšanova.

Nikolai Roerich oli kahtlemata erakordsete annete ja töövõimega inimene, kes evis ka oma põlvkonnale omast idealismi ning maailmaparanduspüüet. Erinevate rahvaste ja kultuuride üksteisele lähendamise ja üksteisemõistmise eesmärki suutis ta ka suurel määral ellu viia, seda näitab kasvõi tema idamaise temaatikaga maaliloomingu hindamine kogu maailmas. Sugugi vähem oluline pole ka Roerichi pakti sõlmimine 1935. aastal. See sai aluseks 1954. aastal sätestatud Haagi konventsioonile, mis kuulutab kõigi maade ja rahvaste kultuuripärandi neutraalset iseloomu (sõja korral) ning kuulumist inimkonna ühisvara hulka. Roerichi elutöö moodustavad ka kirjandus, religiooni- ja etnograafia-uurimused jpm.

Nikolai Roerich sündis 1874. aastal Peterburis, kus tema isal oli notariaalkontor. Isa poolt seostatakse suguvõsa legendaarsete Skandinaaviast tulnud Venemaa valitsejate Rjurikutega, ema poolt viivad sugupuu juured Lätti. Poiss õppis Karl May eragümnaasiumis, oli tõsine ja teadmishimuline laps, millest annab tunnistust näiteks see, et ta juba 9-aastaselt püüdis läbi viia arheoloogilisi kaevamisi oma isa mõisas Isvaras. N. Roerich õppis paralleelselt Peterburi Ülikoolis juurat ja Peterburi Kunstide Akadeemias maalikunsti (ta õpetaja oli A. Kuindži), kusjuures tema eriliseks huviobjektiks oli Venemaa vanem ajalugu. Nii juura kui maali alal oli lõputöö temaatika seotud Vana-Vene ajalooga. 1900. aastal täiendas Roerich end kunsti alal Pariisis. Seal tundis ta erilist sümpaatiat Puvis de Chavannes`i loomingu vastu. Sajandi algul kuulus kunstnik «Mir Iskusstva» rühmitusse ja oli Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli direktor. Selles ajapunktis avaldas Roerich kõige suuremat mõju eesti kunstile — tema juures õppisid Nikolai Triik, Aleksander Uurits, Peet Aren jt. 1916. aastal sõitis Roerich koos abikaasa ja kahe pojaga (Juri ja Svjatoslav) Karjala-Soome. Järgnes menukas näitus Stocholmis ja kutse USA-sse. USA-sse jäid Roerichid pikemaks ajaks. Kuid Ida oli nende suur eesmärk ja huviobjekt. Juri Roerich õppis mitmes ülikoolis idamaade keeli. 1923-28 sai teoks kauaplaanitsetud ekspeditsiooon läbi India, Tiibeti, Hiina, Mongoolia, NSV Liidu, millest võttis osa kogu pere. Alates 1930. aastast jäi perekonna alaliseks elupaigaks Kulu org Indias. 1930. aastate keskel teostas Roerich veel teise pikema Ida-ekspeditsiooni. Praegusel näitusel väljapandud maalid on valminud peamiselt neil kahel rännakul. Kulus rajas Roerich Himaalaja Teadusliku Uurimise Instituudi «Urusvati». Nikolai Roerich suri Kulus 1947. a.

Roerichi pärand on väga rikkalik. See leiab käsitlemist teaduslikul konverentsil, mis algas näituse avamise päeval, 16. veebruaril kell 13.30 ja jätkub täna 17. veebruaril kell 11.00 TA Ajaloo Instituudi saalis, Rüütli t. 6. Ettekandeid on mitmetelt uurijatelt Riiast, Novosibirskist jm. Meie poolt on lubanud kõnelda hr. Linnart Mäll Juri Roerichi tähtsusest orientalistikas.

Näitus, mis on koostatud Adamson-Ericu Muuseumi ja Eesti Roerichi seltsi koostöös, jääb avatuks neljaks nädalaks. Igal pühapäeval hommikul (v.a. 24. veebruar, mil muuseum on suletud) on kokkuleppe kohaselt muuseumis Eesti Roerichi Seltsi esindajad, et vastata asjahuviliste küsimustele.

 

Tagasi
Pealeht Eesti Roerichi Selts Zone.ee
Roerich ja Eesti
***