Jelena Roerich — kosmiliste jõudude kaastööline

«Päikesetuul», nr. 17(77), 1994. a.


Meil on teie planeedil usaldusisik, kes on tühjendanud eksperimendi karika. Ta on saadetud teile kui kosmiliste nähtuste tunnistaja, kui Minu ülesannete täitja, kui teie tulevikukuulutaja

«Lõpmatus»


Kiri USA presidendile

Ta kirjutas oma esimese kirja USA presidendile Franklin Rooseveltile 1934. aasta oktoobris. Kiri oli mõnevõrra imelik ja justkui langes välja presidendi asjaliku korrespondentsi voolust.

«Härra president», kirjutas ta, «karmil tunnil, kui kogu maailm on rekonstrueerimise künnisel ning Kosmilistel Kaaludel kaalutakse paljude maade saatusi, kirjutan Teile Himaalaja kõrgustelt, et pakkuda Teile kõrgeimat Abi. Abi sellest Allikast, mis mäletamatutest aegadest saadik asub väsimatul valvepostil, juhatades maailma sündmuste kulgu päästvatesse kallastesse.»

Presidendil puudus ettekujutus nii kirjas mainitud Allikast kui ka nendest, kes «juhivad maailma sündmuste kulgu». Sellest kirjast sai ta esmakordselt teada ebatavalisest ja hämmastavatest hoiatusest, mis olid tulnud Allikast ja puudutanud Napoleoni ja Rootsi kuningat Karl XII-t. Selgus, et neid oli palutud mitte minna sõjaretkele Venemaa vastu. President teadis hästi, millega lõppesid need retked. Kuid temale tundmatu kirjasaatja ei rahuldunud ainult ekskursiooniga ajalukku. Kiri sisaldas hinnangut ka olemasolevale rahvusvahelisele olukorrale. Võimalik, et nimelt see huvitas presidenti kõige enam. Tõsi, autori arutlused meenutasid pigem ettekuulutusi kui kainet poliitilist arvestust. Kuid korrespondendi ettenägemistest särasid tõe kuldsed terad. Kirja lõpus seisis allkiri: Jelena Roerich, ümbrikul aga oli presidendile tundmatu Himaalaja Mäekuru aadress. President vastas sellele kirjale. Kujunes kirjavahetus. Järgmistes kirjades hoiatas Jelena Roerich Roosevelti Ameerikat ähvardava sõjaohu eest, mis tuli Saksamaa poolt. USA presidendi maailmanägemine oli piisavalt avar, mõistmaks, et tal on tegemist ebatavalise inimesega, kelle taga seisis tema poolt veel mõtestamata «Allikas». Oma kirjades esitas president Jelena Roerichile küsimusi ja sai ootamatuid ning ärevakstegevaid vastuseid. Hiljem ennustused täitusid.

«Presidendi tähelepanu», kirjutas Jelena Roerich oma 1935. aasta kirjas, «peab olema pööratud Itta . Rääkides Idast peame silmas ka Venemaad... Ameerika on juba ammu Aasiaga seotud. Igaüks peab mõistma, et Aasia suuremat osa asustavatele rahvastele on määratud vastata Ameerika sõprusele. Niinimetatud Venemaa kujutab endast Ameerika tasakaalustajat ja ainult sellise konstruktsiooni korral muutub Rahu kogu Maailmas lahendatud probleemiks.»

Siis kõlas see ebatõenäolisena. Mõne aasta pärast said Nõukogude Liidust ja USA-st liitlased Suures sõjas...

Unikaalne Roerichite perekond

Jelena Ivanovna Roerich (neiupõlves Šapošnikova) sündis 12. veebruaril 1879 Peterburis ja suri 5. oktoobril 1955 Ida-Himaalaja nõlvadel, väikeses India linnakeses Kalimpongis. Tema elu, mis ühendas Peterburi ja India Kalimpongi, mahutas otsekui mitut elu.

Jelena ema oli suure vene väejuhi M. I Kutuzovi lapselaps. Jelena Roerichi erakordne andekas ilmnes varakult. Ta oli suurepärane pianist, suur kunstiasjatundja, huvitus india filosoofiast. Vivekananda, Ramakrishna ja Tagore raamatud olid tema lemmiklugemisvaraks. 1899 kohtus ta noore kunstniku Nikolai Roerichiga ja sai 1901 tema naiseks. 1902 sündis poeg Juri, 1904 Svjatoslav. Nii tekkis unikaalne Roerichite perekond, mille südameks ja tugisambaks oli Jelena. 1918 sõitsid Roerichid Europasse, 1923 - pärast pikki vintsutusi — sattusid aga Indiasse. Selleks ajaks oli Jelena Roerich juba väljakujunenud filosoof, kirjanik ja ühiskonnategelane.

Jelena Roerich oli paljude oma mehe teoste inspireerijaks, hulk maale on teostatud tema ideede põhjal. Ent mitte ainult — Nikolai Roerichi tegevuses polnud tegelikult valdkonda, kuhu poleks ulatunud abikaasa mõju.

Abikaasad koos vanema pojaga tegid ohtuderikka retke läbi Himaalaja (eesti keeles on ilmunud selle kohta N. Roerichi reisikiri «Altai-Himaalaja», Tln. 1990). Pärast ekspeditsiooni, 1928 asutasid nad Kulu orus rahvusvahelise Urusvati Instituudi, mille aupresidendiks sai Jelena Roerich. Siin elas ta kuni abikaasa surmani 1947, tehes pingelist tööd mitmeköitelise eetilis-vaimse õpetuse «Elav Eetika» ehk «Agni Jooga» kirjapanemisel. Tegelikult algab neist raamatuist juba teine, kõrgem spiraalikeerd tema elus. Oma elu viimased seitse ja pool aastat veetis Jelena Roerich koos vanema pojaga väikeses India linnakeses Kalimpongis Ida-Himaalajas. Siin jätkas ta tööd oma vaimsete märkmetega, samuti pidas mahukat kirjavahetust Roerichi seltsidega erinevates maades.

«Elav Eetika» — Ida tarkuse ja kaasaja teaduse süntees

«Elavale Eetikale» on omane terviklik lähenemine loodusnähtuste ja inimkonna kultuurilis-vaimse evolutsiooni mõtestamisele, sisaldades ühteaegu muinasaja Idamade mõtte ja teaduse uute saavutuste sünteesi. Samas on see Õpetus nii loomulik ka harmooniline, justkui oleks ta juba valmis kujul sujuvalt välja voolanud mingist meile tundmatust Allikast. Võimalik, et just seepärast ennetas rida «Elava Eetika» teese meie aja teaduslikku mõtet, kergendades tõusu mööda kosmilise evolutsiooni spiraali.

Polnud juhus, et «Elava Eetika» ilmumine langes kokku ajaga, mil tekkisid uued suunad teaduses, mis uurisid võimatuna tunduvat ja mil pandi paika maailma ehituse uut mudelit ning selle mehhanisme. Tekkinud uurimissuunad nõudsid ka uut, terviklikku lähenemist teaduslikele uuringutele. Algas Inimese, Planeedi ja Universumi Suure ühtsuse mõtestamine teisel tasandil. Tekkis Kosmiline teadvus, sellega koos pürgimus väljuda Planeedi piirest ning saavutada kontakt «mõistusevendadega».

Mahatmad — «Elava Eetika» loojad

Vaid vähesed teadsid, et Ida, eriti aga India vaimne traditsioon peitis juba ammu oma sügavustes neid «mõistusevendi», kes esindasid teadusele veel tundmatut, hingestatud Kosmost. Vaimsed Õpetajad, ehk nagu nad ennast ise nimetasid — inimkonna Vanemad Vennad olidki koos Jelena Roerichiga «Elava Eetika» ehk «Agni Jooga» raamatute loojaks. Indias nimetati Õpetajaid Mahatmadeks ehk Suurteks hingedeks. Mahatmad olid kui olendid teisest maailmast. Nende omadused ja võimalused erinesid meie omadest, neil olid kummalised nimed, mis meenutasid pigem pseudonüüme. Neil olid omad varupaigad, oma salajane ajalugu. Nad läbisid maise aja sajandeid, mõistes meist erinevalt nende tähendust.

Võib kinnitada, et Suured hinged asusid kosmilise evolutsiooni kõrgemal astmel, neil oli selja taga tohutu kultuuri ja vaimu akumulatsioon. Nad olid lõputult targad, suhtlesid omavahel erilises, meile tundmatus keeles, kõneldes lühidalt ja poeetiliselt. Nende laused sarnanesid aforismidele, mõnikord aga kõlasid kui luule.

Nimelt nemad, Mahatmad, olid selleks allikaks, millest kirjutas Jelena Roerich oma kirjades Rooseveltile. Ning teadmised, mida sisaldavad «Elava Eetika» raamatud, olid sealtsamast.

Inimene on osake Kosmosest, olles sellega pidevas vastasmõjus. Kosmos — see on hingestatud, keeruline energeetiline struktuur, mis eksisteerib ja areneb vastavuses Suurte seadustega, millele allub kõik, alates algrakust, mis kannab tulevast elu, ja lõpetades hiiglaslike galaktikatega. Nende Seadustega on määratud planeetide liikumine ja looduslike struktuuride kasv, tähtede sünd ja inimese käitumine, Universumi areng ning inimkonna ajaloo iseärasused. Väljaspool neid seadusi ei eksisteeri Kosmoses midagi. Niisamuti inimühiskonnas. Sest inimene nagu kogu hingestatud Kosmos ja planeetki kujutavad endast sedasama energeetilist struktuuri. Selles seisneb makro- ja mikrokosmose ühtsuse ja mitmekesisuse põhiolemus.

Kosmiline energeetika

Mateeria ja selle vormid, inimese teadvus, vaim, mõistus — kõik need on energeetilised moodustised. Kosmilise evolutsiooni aluseks olev energiavahetus kõige erinevamate energeetiliste tasandite ja omaduste vahel ongi evolutsiooni peamiseks liikumapanevaks jõuks. Inimese keeruline energeetiline süsteem osaleb aktiivselt selles protsessis ning seepärast on inimkonna kui energia- ja mateerialiigi evolutsioon oma olemuselt kosmiline.

Kosmilise energeetika Seaduste tunnetamise sügavus ja nende praktiline omandamine on tähtsaimad momendid inimese teadvuse arengus — mis omakorda on inimese evolutsiooni põhitegur. Üleminek arenguspiraali kõrgemale keerule eeldab meie teadvuse laiendamist. Mõtlev, arukas inimene ei pea jääma evolutsiooni passiivseks objektiks. Teadvus ja mõistus muudavad ta evolutsiooni subjektiks. «Elava Eetika» loojad valmistasid murrangulise 20.sajandi inimkonna teadvust ette evolutsioonilisteks ülekoormusteks, tõid arusaamise sellest, et Kosmose Suured seadused mõjuvad mitte ainult väljaspool meid, vaid ka meis endis. Nad rõhutasid visalt konkreetsete energiate mõistmise ja nende kasutamise oskuse hädavajalikkust.

Tule maailm

Igasugune evolutsiooniline edasiliikumine algab energiatasandi muutmisest ja uute energialiikide, nagu näiteks psüühilise energia ilmumisest. Ilmutatud maailma mateeria kannab endas, vastavalt temas kätketud energia kvaliteedile, erinevaid vorme, erinevat ehitust ja kvaliteeti. Need vormid moodustavad terveid maailmu, mis eksisteerivad paralleelselt ja läbistavad üksteist. Inimese energeetika kannab endas samuti neid maailmu või nende kujunemise võimalust. Kõne all on kolm maailma, mis on meie teadvusele kättesaadavad: jämeda füüsilise mateeria maailm, peen maailm energeetiliste vibratsioonide kõrge tasemega ja lõpuks loova mõtte ehk «tule maailm», kus eksisteerivad meie tajule kättesaamatud kõrgeimad vibratsioonid. Kosmose evolutsiooniline süntees viib nende maailmade lähenemisele. Midagi sarnast peab toimuma ka inimeses endas. Sünteesile suunatud muutused toovad kaasa vaimu ja intellekti uue vahekorra, 20.sajandi intellekti saavutused asenduvad vaimu kiire arenguga. Vaimu ja intellekti sünteesis jääb juhtiv osa vaimule, intellekt aga omandab uue, meile veel tundmatu kvaliteedi. Õpetajad kinnitavad, et selles möödapääsmatus muutuses saab naisalge määravaks. Teisisõnu, planeedi naiste seisundist, nende füüsilisest, vaimsest, intellektuaalsest ja emotsionaalsest tasandist hakkab sõltuma inimkonna edasiminek mööda kosmilise evolutsiooni astmeid. Kosmiliste Seaduste (kosmiliste algete tasakaaluseadus, kosmilise õigluse ehk põhjuse-tagajärje seoste Seadus, vormide ja energiate vastavuse Seadus, Hierarhia Seadus ehk alama allumine kõrgemale, koostöö ja Kosmilise kogukonna seadus jt.) tingimusteta täitmine rajab teed läbi evolutsioonikoridori uue keeru, kõrge teadvusetaseme, uue ajastu, uue inimkonna juurde. Nende seaduste rikkumine viib meid tagasi, taandarengule, sest evolutsioonispiraalil võib liikuda mitte ainult üles, vaid ka alla. Sest iga kosmiline nähtus või struktuur püsib nii või teisiti vastanditel.

Jelena Roerich — kosmiline looja

Kosmiliste Hierarhide poolt meile edastatud teadmised polnud pelgalt teoreetilis-tunnetusliku iseloomuga, neil oli praktiline tähendus. Sellest praktikast algabki Jelena Roerichi elu kolmas osa, täpsemini öeldes kolmas keerd tema eluspiraalil- mis oli kõige raskem ja märterlikum, sest ta võttis endale vabatahtlikult vastutuse inimkonna tuleviku eest. Võimalik, et selline kinnitus kõlab fantastiliselt. Kuid kas need, keda me teame ja kelle nimedega oleme harjunud, ei teinud sedasama mis temagi? Nad tõid inimkonnale uusi ideid, lõid õpetusi, aimasid ette ja teotasid suuri teaduslikke avastusi. Neid põletati tuleriitadel, nad hukkusid piinamistel ning surid ristilööduina. Olematusse ära minnes jätsid nad maa peale oma vaimu ja südame leegi. Need tuled moodustasid tuhandete aastate jooksul pimeduses valgust kiirgava keti, mille järgi inimkond määrab oma teed Vaimu tippude poole. Suured sangarid, filosoofid, kunstnikud, õpetlased — nad olid kosmilise evolutsiooni aktiivsed subjektid, nende energeetika hoiab üleval seda evolutsioonikoridori, mida mööda me liigume kõrgemale ja kaugemale. Kujutades endast Kosmose Vaimset Hierarhiat, seisavad nad kosmilise Vaimse trepi kõrgetel astmetel ning igaühel neist on oma, evolutsioonile vastav ülesanne. Nad ilmuvad kindlatel murrangulistel ajastutel, millistega mõõdetakse inimkonna evolutsiooni ning nad küllastavad selle oma energeetikaga. Reeglina ilmutavad kaasaegsed vähe huvi nende vastu ning kingivad vaid heldel käel tulevikule, vähimatki muretsemata nende vaimsete kaotuste üle, mida nad seeläbi eneste teadmata olevikus kannavad. Kahjuks on kosmilise looja mastaapsus paremini nähtav kaugelt. Jelena Roerich oli üks sellistest loojatest. Kosmilised Hierarhid ehk Mahatmad nimetasid teda Agni Jooga Emaks ja seda mitte ainult osalemise pärast «Elava Eetika» raamatute loomises.

«Looming on niivõrd mitmekesine, et võib kinnitada, et vormid luuakse niisama paljude energiate poolt, kui palju on neid küllastavaid potentsiaale. Kuid looming jaguneb nähtavaks ja nähtamatuks. Kosmiliste vormide transformatsioon on muidugi nähtav oma tagajärgedes, kuid kõige kõrgem, kõige pingelisem protsess on nähtamatu. Kui me võime, tunnetades loomingulise jõu hoobasid, kutsuda ligi nähtamatuid tulesid, siis kinnitatakse kõrgeimat seadust. Seepärast, kinnitades Agni Joogat, me peame silmas nähtamatu väe kinnitamist. Vaimu potentsiaali ja tema Valguseandja vaheline side annab teole pinge; seepärast, kui keskused on pingestatud, siis ühineb tule potentsiaal Valguseandja tulega. Nii peame meeles Agni Jooga Ema. Suur on Vaimu potentsiaal!» («Lõpmatus»)

Ja veel: «Kes siis hakkab inimkonna vaimu transformeerima? Ütleme: Tulekandja Vaimu välk... Sulle, Kosmiliste Jõudude Kaastööline, Valguse Jõudude Kaaslane, pärandasin ma vaimu välgu. Sulle on antud õigus luua Kosmilise Mõõgaga. Sulle on antud Tulesüda — saagu Iluvälgu Valgus — jaa, jaa, jaa. Ma olen rääkinud.» («Tulemaailm», III osa)

Tuleenergia lähenemine Maale

Kogenematul lugejal on raske mõista, millest on jutt neis kahes «Elavast Eetikast» pärit fragmendis. Kuid neis sisaldub see peamine, mis määras Jelena Roerich elu kolmanda osa.

Nüüd me teame, et kosmiline evolutsioon on energeetiline protsess. Erinevate energiate vahetus viib paratamatult energeetilise potentsiaali tõusuni evolutsioonikoridori mingis osas. Energiataseme muutus paneb tööle evolutsioonilise liikumise mehhanismi. Murranguline 20. sajand osutus sellise edasiliikumise tunnistajaks. Sellega kaasneb vastavalt Suurele Tasakaaluseadusele kõrgema pinge ja vibratsioonitasemega energiate lähenemine Maale. «Elav Eetika» nimetab neid Tuleenergiaks. Kõrgete ja võimsate energiate vahetul kokkupuutel madalamate energiatega võivad olla purustavad tagajärjed. Seepärast on energiavahetuse ketis moodustatud struktuurid, mis täidavad transformaatori ülesandeid. Selline transformaator on olemas inimese enda energeetikas. Selleks on süda või täpsemalt — südame energeetilised keskused. Nimelt süda kaitseb inimese ülejäänud (närvi) keskusi väliste energiate ebaadekvaatse ja purustava mõju eest. Inimese poolt akumuleeritud energiate tase on proportsionaalne tema vaimu ja teadvuse tasemega. Üksikindiviidide energiate kogusumma moodustab inimkonna ühise energeetika.

Kujunes nii, et 20. sajandi inimkonna vaimne areng ei vastanud läheneva Tule-energia tasemele, osutudes sellest palju madalamaks. Transformaator, kelle rolli pidi täitma kõrge vaimu ja teadvusega olend, osutus hädavajalikuks. Teisisõnu, oli vaja Lunastajat või Päästjat, kes transformeeriks ehk, nagu öeldakse «Elavas Eetikas», transmuteeriks inimkonna edasiseks arenguks vajalikud kõrged kosmilised energiad madalamateks. 20. sajandil oli see roll määratud Jelena Roerichile. Olles tihedalt seotud kosmiliste Hierarhiate «transformatsiooni»-ketiga, asus ta selle kõige raskemas lülis — madalate energiatega raske füüsilise maailma ja kõrgete mateeria- ja energiavormide maailma vahel, meenutades atlanti, kes hoiab taevast kivist õlgadel. Kuid temal olid maise naise haprad, valule vastuvõtlikud õlad. Õpetajad nimetasid teda Kosmiliste jõudude Kaastööliseks. See nähtamatu koostöö toimus füüsilise maailma nähtavates, rasketes tingimustes. Samades tingimustes kujunes välja tema kõrgem, kolmanda astme energeetika.

Tema olemasolu Maa peal oli piinarikas, haiglane, vahel lausa väljakannatamatu

Kosmiliste energiate vibratsioonid kutsusid esile tema avatud energiakeskuste (tšakrate) süttimise. Tekkisid teravad, väljakannatamatud valud liigestes, kurgus, südames. «Agni Joogi», öeldakse «Elavas Eetikas», kes on läbi teinud tule ristsed ja tule transmutatsiooni, ei viibi enam tihedas kehas. Sest kui keha laseb endast läbi energiavoogusid, muutub kogu selle olemus. Tule ilmingud, mis aina tugevnevad, suunavad vaimu Kõrgematesse Maailmadesse, kuid muudavad rängaks maistes sfäärides viibimise. Peame meeles, et Peenmateriaalsesse on pääs vaid peenel ning austame Agni Jooga Ema.» («Tulemaailm», III osa)

Maiste sfääride kannatustes toimus iga päev tema ristilöömine kannatuste ja valu ristil, tema aga, lunastades inimeste teadvuse madalat taset, mis varjas pürgijate eest teed Vaimu Kõrguste juurde, kutsus kaasa neid, kes olid veel võimelised liikuma. «Edasi, edasi, ainult edasi, ilma tagasi vaatamata», kirjutas ta ühes oma kirjas. Ta kuulis Suure Tuleku kõuemürinat. Ta tundis, kuidas Maa sisemus tõmbles geoloogilistes kataklüsmides, kuidas mässumeel ja rahutus haaras terveid rahvaid, kuidas pimedus ja võhiklus tõstsid pead. Tema maises naisesüdames ühinesid justkui kaks voogu. Üks tuli ülevalt, teine alt — raskena madalatest inimlikest kirgedest, verest, julmusest, valest, atavistlikest instinktidest. Kõik see segunes, kees tema südames kui sulatusahjus, et voolata hiljem välja kuldselt kiirgava valuna, mis täidab Planeedi tema poolt transformeeritud energiaga, uue evolutsioonikeeru energiaga, uue teadvuse ja kõrge vaimuenergiaga. Edasi, edasi, ainult edasi! Horisondil kõrgus lumisena särav mäetipp, kuid selle juurdepääsuteed olid täis kuhjatud inimliku mõistmatuse, uskumatuse ja laiskuse jääpanku. Tema juhtis üles, kaitstes enesega kõiki, kes riskisid talle järgneda, ja ka neid, kes jäid mäejalamile. Terav valu läbistas tema südant ja aegajalt tundis ta, et lämbub...

Energeetilise kõrgpinge hetkil ei kuulunud ta süda enam talle. See oli maise inimese süda, kes saatis Kosmose lõpmatusse Maa energiat — sinna, kus pulseeris Kosmiline magnet, mille kiired olid suunatud meie esialgu veel metsikusse evolutsiooniruumi, ning võttis seda energiat uuesti vastu sellesama südamega.

«Kui Keskused (tšakrad) võivad leegitsedes peegeldada Kosmilise Magneti tahet, siis ühendab vaimu psühhodünaamika kõrgemaid tasandeid planeediga.» («Tulemaailm», III osa). Tema ühendaski neid tasandeid — maiseid ja kõrgemaid.

Uus energeetika loob uue inimkonna ehk selle järjekordse rassi — kinnitab «Elav Eetika». Selles protsessis oli Jelena Roerichi energeetikal määrav osa. Suurte kosmiliste seaduste tunnetamisel on Jelena Roerichi unikaalsel eksperimendil eriline koht. Tema kogemus on korrelatiivne meie planeedi suurimate vaimsete Õpetajate sarnase kogemusega — kes juhtisid inimkonna kultuurilis-vaimset evolutsiooni lõpmatule tõusule ja täiustumisele. Teisisõnu, Jelena Roerich jättis meile mitte ainult «Elava Eetika» raamatute seeria, vaid kinkis ka kogemuse maisest inimesest kui evolutsiooni subjektist, kes on võimeline mõjutama arengu käiku ja aitama teisi, abistama neid, kes pole veel kuulnud Kosmilise Lõpmatuse kutset.

«Jumalinimene astub eesmärgikindla inimkonna lunastajana. Me hoiame seda salajast tõde Jumalinimesest. Kinnitan — Tara, kes kannab inimkonna lunastamise püüdluse leegitsevat «karikat», võib kinnitada Meie ilmumist inimeste keskele» — öeldakse «Elavas Eetikas». Tara, Urusvati — nii nimetasid Õpetajad, Kosmilised Hierarhid Jelena Roerichit.

«Agni Jooga» ehk «Elava Eetika» raamatud koos ilmumisaastatega:

1.  Moria aia lehed, I raamat («Kutse»), 1927. a.
2.  Moria aia lehed, II raamat («Kirgastumine»), 1925. a.
3.  Uue ajastu kogukond, 1926. a.
4.  Agni Jooga, 1929. a.
5.  Lõpmatus, I osa, 1930. a.
6.  Lõpmatus,II osa, 1930. a.
7.  Hierarhia, 1931. a.
8.  Süda, 1932. a.
9.  Tulemaailm, I osa, 1933. a.
10. Tulemaailm, II osa, 1934. a.
11. Tulemaailm, III osa, 1935. a.
12. AUM, 1935. a.
13. Vennaskond, I osa, 1937. a.
14. Vennaskond, II osa, 1938. a.

Tõlkinud Milvi Aasaru

 

Tagasi
^
Pealeht Eesti Roerichi Selts Zone.ee
Roerich ja Eesti
***