Tuleviku aimdus

Haabersti Sotsiaalkeskuses (Õismäe tee 24) 17. jaanuaril 2006. on avatud Eesti Roerichi Seltsi koostatud näitus “Tuleviku aimdus”, mis jääb avatuks 16. veebruarini.

Näitus on avatud: E-R 9.00 – 16.00
KÜLASTAMINE TASUTA
Tel. 657 98 72

NB! Näitusesaalis toimub mitmeid üritusi, kaugemalt tulijal tasub külastusaega täpsustada.

<<Tagasi


Uue aasta alguses mõtlevad inimesed tulevikule. Seekordse näituse idee on avatud juba selle nimetuses – Tuleviku aimdus, sest just tulevik on see, mis on inimesele, inimsüdamele kõige lähedasem – tulevikuta pole ju millelgi mõtet. Milline on see inimkonna, mille osakesed me kõik ju oleme, tulevik, nähtuna Roerichite – kunstnike, filosoofide ja teadlaste perekonna poolt, läbi nende sügavate teadmiste ja etteaimamiste, intuitsiooni kaudu?

Kui inimkond tahab edasi kesta, siis on ainuke tee – inimkonna vaimne areng, evolutsioon. Vastasel juhul, ja ajalugu, eriti XX sajandil, on seda näidanud – on see ennasthävitav tee. Maailmanimega kunstnikud, isa ja poeg, Nikolai ja Svjatoslav Roerich on loonud mitmeid apokalüpsise-teemalisi, hoiatavaid teoseid, seekordne näitus on aga keskendunud lootustandvale, tuleviku teemale.

Näitusesaalis on kesksel kohal kultuuriväärtuste kaitse pakti – 1935. aastal ratifitseeritud Roerichi ja Rahu Lipu pakti ehk Kultuuri Punase Risti, nagu Nikolai Roerich seda veel nimetas, kaitsev märk, kolmainsuse sümbolit sisaldav Rahu Lipp. Rahu Lipul oleval sümbolil on teisigi tähendusi – Armastus, Ilu ja Teadmine Kultuuri rõngas, minevik, olevik ja tulevik Igaviku rõngas. Selles sümbolis on ilmutatud terve Uue Ajastu Õpetus eelseisvast maailma muutumisest inimese muutumise kaudu. Ja selleks on vajalikud iga isiksuse pingutused, eelkõige enesetäiustumise osas, vastavalt seadusele: «täiustub osa — täiustub ka tervik». Mitte mingisugused sotsiaalsed ümberkorraldused ega majandusreformid ei muuda midagi, kui inimene ise ei muutu, seega on ühiskonna edasine areng võimalik üksnes inimese eetilise enesetäiustumise kaudu.

Väljapaneku ühe osa moodustavad suurepärase portretisti Svjatoslav Roerichi maalitud Jelena ja Nikolai Roerichi, kunstniku abikaasa näitlejanna Devika Rani portreede, aga ka filosoofilise sisuga teoste “Armasta oma ligimest” , “Lootus” , “Girnar” ning värviküllast Lõuna-Indiat kujutavate tööde reprod.

Nikolai Roerichi teostest on esindatud Himaalaja mägede – kui vaimse tõusu sümbolite teema, siin on ka naise osakaalu rõhutavate teoste: “Juhtijanna” , “Madonna Oriflamma” , “Maailma Ema” vaimsete õpetuste toojaid ( “Kristus” , “Kristuse märgid” ) ja vaimukangelasi ( “Püha Sergius” , “Püha Franciscus” ) kujutavate teoste ja paljude teiste teoste reprod.

Nikolai Roerich oli ka innukas rahvapärimuste koguja ja uurija, kes oskas näha ja hinnata eesti rahvaloomingut. 1910. a. Haapsalus loodud maalidel “Merede taga on suured maad” on kujutatud etnograafiliselt täpset 13. sajandi eesti neiu rõivastust, maalil “Vana Kuningas” tunneme ära Tallinna tornid, Haapsalus kuuldud legend Valgest daamist on andnud tõuke “Valge daami” sünniks. Näha saab ka 1903. aastal kujutatud Müürivahe tänava nurka (maalil “Keskaegne Reval” ) ja “Setu naist” .

Unikaalse teadlaste, filosoofide, rännumeeste, kirjanike, kunstnike ja ühiskonnategelaste perekonna – Nikolai Roerichi (1874–1947), Jelena Roerichi (1879–1955) ja nende poegade Juri Roerichi (1902–1960) ja Svjatoslav Roerichi (1904–1993) kogu teadlik elu oli pühendatud Kultuuri teenimisele. Tõelise Kultuuri, kui Valguse austamise, Kõrgema teenimise tähenduses, nagu tuleneb ka sõna Kultuur sõnatüvedest. Cult – tähendab teenimist, kultust, ur – veelgi vanem sõnatüvi aga tuld, valgust.

Roerichid uskusid, et on saabumas aeg, mil teadusavastused toovad inimkonna tagasi muistse teadmise juurde inimhinge surematusest, kõrgematest maailmadest ja inimkonna õpetajatest. Nii teame juba, et aupaiste pühakute ikoonidel ja ka N. Roerichi ja S. Roerichi maalitud vaimukangelaste portreedel pole hoopiski väljamõeldis, vaid Kirliani efekti nime kandva füüsikanähtusega (elavatest objektidest elektromagnetväljas tehtud fotodel jäädvustub neid ümbritsev kiirgus) seletatav fenomen.

Nikolai Roerich kirjutas: “Madonna oreoolid, nii odioossed eelarvamustega inimeste jaoks, muutusid teaduslikeks füüsikalisteks kiirgusteks, mis on igiammu inimkonnale teada kui aurad. Kaasaja ratsionalismi poolt hukka mõistetud sümbolid muutusid äkki üleloomulikest eksperimentaatori uurimustele kättesaadavaks. Ja selles lihtsuse ja teadasaamise imes on märgata Tõe evolutsiooni puhangut.” (N. Roerich ”Suur Ema”. 1928)

Nikolai Roerich kinnitas, et kunst käib eespool teistest inimese võimalustest tungida looduse saladustesse. Kunsti kujundikeel arendab kiiremini mõtlemist, annab sõnulväljendamatut teavet maailma, Universumi, Lõpmatuse kohta. Tõeline kunst pürgib kõrgeimate mõõtmete maailma.

Mõlema kunstniku kreedoks oli ilupüüdlus, täiuslikkuseotsingud. Svjatoslav Roerich jagas täiel määral oma isa vaateid elule ja kunstile. Ta rääkis: “Kui kunstnik püüab tõesti edasi anda midagi kaunist, ülendab ta ennast ja aitab teisigi. Minult on sageli küsitud, miks ma ei kajasta oma töödes elu negatiivseid külgi. Minu vastus on: nad on olemas ja me peame kõike teadma, kuid kunstis on need juba fikseeritud! Kui elus me võime sellest eemale minna, siis maalil kujutatuna see negatiivne alge hakkab elama oma elu ja muidugi, muutub algeks, mida me ei saa enam vältida.

Milvi Aasaru, Eesti Roerichi Selts

Fotod näituse avamiselt

 
 
 
 
 

<<Tagasi

^
1/7 
Ei ole leitud
Title 
Pealeht Eesti Roerichi Selts Zone.ee
Roerich ja Eesti
***