Pealeht

Unikaalne teadlane

Juri Roerichi (16.08.1902 – 21.05.1960) 100.sünniaastapäevaks

Juri Roerich, akadeemik Nikolai Roerichi vanem poeg – orientalist, filoloogia doktor, professor. Omandas kõrghariduse Londoni, Harvardi (USA) ja Pariisi ülikoolides. Tegi uurimistööd Indias, Sikkimis, Kashmiris. Töötas N.Roerichi ekspeditsioonidega Ladakhis, Xinjiangis, Mongoolias, Hiinas ja Tiibetis. Juhtis teadustööd Indias Himaalaja Uurimisinstituudis, oli selle direktoriks. Hiljem töötas Kalimpongis Lääne-Bengalis, õpetas ülikoolis hiina ja tiibeti keelt ja valmistas teadlasi ette professorikraadi saamiseks. Viimased kolm eluaastat töötas Moskvas, NSVL Teaduste Akadeemia Orientalistikainstituudis. Juri Roerichi sügavad teadmised Kesk-Aasia budismist olid ainulaadsed. Ilmunud on uurimused India ja Sise-Aasia usundiloo, ajaloo ja filolooga alalt: “Звериный стиль у кочевников Северного Тибета”, “Trails to inmost Asia”, “Тибетский язык”, “The blue Annals” (2 köidet), “Tiibeti-sanskriti-vene-inglise sõnastik” (11 köidet).

Sellest äärmiselt kokkusurutud loetelust nähtub, et Juri Roerich oli erakordselt kõrgeltharitud teadlane. Kolleegide, aspirantide ja teiste kaasaegsete mälestuste kohaselt pälvis ta piiritut lugupidamist mitte üksnes teadlasena, vaid ka oma hingeomaduste poolest täiesti ebatavalise kõrghumaanse inimesena.

Kutsumuselt orientalist, tegeles Juri Roerich juba lapseeast Muinas-Ida ajaloo ja keeltega. Hiljem kogus ta teadmisi mitte üksnes raamatuist ja õpikuist, vaid rännakutel, suheldes vahetult Iidse Teadmise kandjatega. Juri Roerich oli ühtaegu ajaloolane, etnograaf, kunstiteadlane, filoloog: indoloog, sanskritoloog, tibetoloog, mongoolia-uurija.

Juri Roerichi isiksuse kui teadlase unikaalsus seisnes selles, et ta valdas kahte Teadmise teed: Lääne traditsiooni teaduslikku ehk intellektuaalset ja Ida, ehk vaimset, seniajani kaasaja teaduse terminites seletamata ja uurimata teed.

Peaaegu viis aastat (1924-1929) kestis suur Nikolai Roerichi teaduslik-kunstiline ekspeditsioon Kesk-Aasias. Ekspeditsiooni vahetu juht oli Juri Roerich ning sellest võttis osa naine, kes tegi ekspeditsiooni kaasa algusest lõpuni. See oli Jelena Roerich, N.Roerichi abikaasa ja Juri Roerichi ema. Nad läbisid kakskümmend viis tuhat kilomeetrit kõrgmäestiku kõrbetes, ületasid kolmkümmend viis kõrgmäestikukuru. (vt. George N.Roerich. TRAILS TO INMOST ASIA. New Haven…1931). See teaduslik ja inimlik kangelastegu saab väärilise hinnangu osaliseks alles tulevikus. Meie kohustus on aga hoida mälestust neist suurepärastest inimestest ja meeles pidada meie planeedi Ilu, millele Nad pühendasid oma elud.

Eesti Roerichi Seltsi juhatus.

Tallinn, august 2002.

Pealeht