Pealeht

Elu tõelised väärtused

Planeet Maa olukord on praegu kurb – Maa on haige ja selles on süüdi inimkond. Inimese vägivald inimese ja Looduse vastu ei lõpe, vaatamata eesrindlike teadlaste ammustele ohuhoiatustele.

Nikolai Roerich, kahekümnenda sajandi väljapaistev mõtleja ja humanist, kinnitas et ummikseis Planeedil on põhjustatud vaimsest kriisist ja et kõikide teiste kriiside: ökoloogilise, majandus-, demograafilise kriisi jt. aluseks on vaimne kriis. Seepärast on vältimatu vaimse kultuuri arendamine. Elu, Looduse evolutsioon nõuab eetilist käitumist, nõuab vastutust igalt inimeselt.

Nikolai Roerich andis inimkonnale Kultuuri sümboliga Rahu Lipu: valgel kangal suur purpurpunane rõngas ja selle sees kolm kokkupuutuvat ringi. Need on inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku saavutused Igaviku ringis, või Armastuse, Ilu ja Teadmise ühtsus kui elu tõelised väärtused.

Mäed on maalikunstis alati vaimse tõusutee, südame arendamise, inimlikkuse arendamise sümboliks. Just seetõttu pühendas Nikolai Roerich suure hulga oma maale Himaalajale - maailma kõrgeimatele mäetippudele. Suure kunstniku Nikolai Roerichi (1874-1947) isiksus oli paljutahuline: kunstnik ja õpetlane, mõtleja, rännumees ning vene kui ka Kesk-Aasia muinsuste uurija, arheoloog ja ajaloolane, jurist, poeet ja kirjanik, rahvusvaheline ühiskonnategelane ning pedagoog.

Roerichi nimi hõlmab nelja inimese loomingulist pärandit. Nikolai Roerich ise. Vanem poeg Juri Roerich (1902-1960), ülemaailmselt tunnustatud orientalist, filoloogiadoktor, professor. Noorem poeg Svjatoslav Roerich (1904-1993), kunstnik, kunstiteaduse ja bioloogia doktor. Ning perekonna Juhtijanna – Lada – abikaasa ja poegade ema Jelena Roerich (1879-1955).

Jelena Roerichile pühendatud essees “Lada” Nikolai Roerich kirjutab: “Lada – see on muinasvene sõna. Kui palju on selles harmooniat, innustust ja jõudu. Ja kuivõrd vastab see Jelena Ivanovna kogu olemusele. Nii kutsusimegi teda.”

Essees “Nelikümmend aastat” loeme: “Pühendasin oma raamatuid Jelenale, minu naisele, sõbratarile, kaaslasele, innustajale. Igaüks neist mõistetest oli elutules proovile pandud. Piiteris, Skandinaavias, Inglismaal, Ameerikas ja kogu Aasias me töötasime, õppisime, avardasime teadvust. Lõime koos ja pole asjata öeldud, et teosed peaksid kandma kahte nime – naise ja mehe nime.”

Jelena Roerich oli juba üle neljakümneviie, kui ta istus esmakordselt elus sadulasse ja läbis viie aastaga koos abikaasa ja vanema pojaga 25 tuhat kilomeetrit, ületas 35 kõrgmäestikukuru, lämbus kuumusest ja tolmust Toksuni liivade keskel, külmus suvetelkides Tiibetis Changtangi kõrgplatool. Ükski naine, ei enne ega pärast Jelena Roerichit, pole läbi teinud sellist rännakut. See kangelaslik vene naine oli filosoof-entsüklopedist mitte üksnes teadmiste mahu, vaid ka elutarkuste omamise poolest.

Selle Suure Perekonna kogu loominguline pärand jutustab igavikust ja elu ühtsusest Universumis, iga inimese vastutusest elu evolutsioonis. Nagu teemandi tahud, täiendasid Roerichid üksteist. Nad jätsid maha tsivilisatsiooni mugavused, nad tegutsesid paljudes maades, ületades pidevalt suuri raskusi. Nad töötasid Tuleviku heaks. Pole olnud teist sellist perekonda, selliseid ühtehoidvaid kultuuritegelasi, kes sama järjekindlalt, truult, teadmisi omades ja tulevikku-uskuvalt kinnitanuks Kultuuri tähtsust inimkonna elus. Roerichite elust ja loomingust on kirjutatud palju raamatuid ja artikleid, kuid on ka sensatsioonilisi väljamõeldisi ja laimu. Seepärast soovitame lugeda eelkõige meie eesti Roerichi-uurija Pavel Belikovi raamatut “Roerich”, mis ilmus seerias “Žižnj zametšatelnõh ljudei” ja algallikaid – Roerichite eneste kirjatöid. Hästi tuntud on Nikolai Roerichi “Päeviku lehed” (kolm köidet), tema raamatud “Altai-Himaalaja”*, “Aasia süda” (Eesti keeles Nikolai Roerich “Altai-Himaalaja. Aasia süda”, sarjas “Maailm ja mõnda”, Tln. 1990.), “Tulevikuväravad” jt. Jelena Roerichi vaimne pärand – see on tema kannatuste hinnaga kirja pandud Elava Eetika raamatute seeria - kunsti, teaduse ja religiooni süntees, tunnetusteooria koos praktiliste elujuhistega.

Eesti Roerichi Seltsi juhatus.

Tallinn, mai 2002.

Pealeht